Eesti jalgpallikoondise sügisese EM-valiksarja play-off’i pääsuga vallandanud vutihulluse üks väljendusvorme oli 32 Riigikogu liikme poolt 27. oktoobril asutatud Eesti jalgpalli toetusrühm. Mis on Erki Noole poolt tobedaks, mitme kriitiku poolt populistlikuks, ent vutifännide poolt väljateenitud tunnustuseks peetud koosluse töö tulemus täna, 100 päeva pärast asutamist?
Toetusrühma 32 liikme seas annavad tooni opositsiooni kuuluvad saadikud – sinna kuulub 15 Keskerakonna, 11 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, 3 Reformierakonna ja 3 IRLi fraktsiooni liiget. "Mingeid jõujooni opositsiooni ja koalitsiooni vahel rühma sees ei jookse. Rühma moodustavad vutiarmastajad inimesed," märgib selle esimees Deniss Boroditš (Keskerakond).
Aga millega toetusrühm tegeleb? "Sellega, mida ise vajalikuks peame. Oleme mitu korda kohtunud Eesti Jalgpalli Liidu juhtidega. Panime paika, et märtsis korraldame suurema konverentsi, kus poliitikutele ja avaliku elu tegelastele tutvustataks Eesti jalgpalli poolt viimase 20 aasta läbi käidud teed ja hetkeolukorda, et poliitikud oleksid poliitilisi otsuseid tehes oludega kursis," räägib Boroditš.
Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak on toetusrühma aktiivsusega igati rahul. "Me ei eelda, et toetusrühma näol oleks tegu revolutsioonilise rakukesega, kes viib läbi suuri muutusi. Tähendus on pigem sümboolne.
Jalgpalliliidu eesmärk pole meelitada rühma 51 parlamendiliiget, et vastu hakataks võtma meile kasulikke seadusakte. Läbi toetusrühma on meil võimalik tutvustada oma mõtteid ja tegevuse loogikat, millest ühiskonnas sageli täpselt aru ei saada."
Seega on toetusrühma ja jalgpalliliidu suhe mõlemale osapoolele sobiv. Kas see populismisüüdistuse maha peseb, peavad otsustama nende esitajad. Hõlpsaim viis viimaste meelt muuta on olla tegus, mille osas jagub arenguruumi – näiteks üheksast toetusrühma liikmest, kelle poole Õhtuleht e-kirja teel küsimustega pöördus, leidis kolme päeva jooksul vastamiseks aega kolm. Lisaks Boroditšile veel Liisa-Ly Pakosta (IRL) ja Lauri Laasi (Keskerakond).
Toetusrühma liikmete meelest on Eesti jalgpalli suurim probleem selle kättesaadavus. "Isiklikult pean suurimaks probleemiks harrastusmängijate kesiseid harjutusvõimalusi üle Eesti. Väljakute juurdeehitamine ongi liikunud korrelatsioonis harrastajate arvu kasvuga, ainult et õnneks on harrastajaid kogu aeg juurde tulnud, ja kohti ikka ei jätku," lausus Pakosta.
Boroditš tõi infrastruktuuri kõrval välja ka majanduslikud probleemid: "Kui mina jalgpallitrennis käisin – Tallinna Jalgpallikoolis, samas treeningurühmas Kristen Viikmäe ja Andrei Stepanoviga –, oli see tasuta. Tuleb välja töötada süsteem, et vähekindlustatud perede lapsed saaksid huvialaharidust tasuta."
Riigikogu Eesti jalgpalli toetusrühma ja jalgpalliliidu ühistöös korraldatav konverents toimub märtsis.
