Eesti rahvaloendus maksab 18,9 miljonit eurot, Lätil 7,9 ja Leedul 8,7 miljonit. Seega kolmest riigist väikseima Eesti rahvaloendus maksab rohkem kui Läti ja Leedu loendus kokku.
Kui aga arvesse võtta kolme riigi elanikkonda, tuleb Eesti loenduse kulu ühe elaniku kohta võrreldes Läti-Leeduga veelgi muljetavaldavam. Arvestades, et Eestis on 1,3 miljonit elanikku, maksab ühe Eesti elaniku ülelugemine 14,5 eurot, samas kui Läti (u 2 miljonit elanikku) ja Leedu ( u 3 miljonit) elanikud said loetud vastavalt 4,1 ja 2,6 euroga. Rohkem kui viiekordne vahe Leeduga kipub meelde tuletama peaministri hüüdlauset viie rikkaima riigi hulka jõudmisest.
Ei taha uskuda, et nii Läti kui ka Leedu statistikaametid on kolme riigi maksumuse hinnavõrdlust tehes võrrelnud võrreldamatuid asju. Arvutuste aluseks on iga riigi poolt ametlikult välja käidud loenduse maksumus.
Muidugi võib väita kaupmeeste ja maaletoojate kombel, et just Eesti väiksus on see, mis sarnaselt suhkru hinnaga ajab ka kõik rahvaloendusega seotud kulud erakordselt kõrgeks, alates netiloenduse tarkvara väljatöötamisest kuni loendajate sülearvutite, sallide ja taskulampideni välja.
On loogiline, et iseteeninduse baasil netiloendamine peaks rahvaloenduse üldkulusid alla tooma. Sest praegu on tõusnud pigem küsimus, et kui oleme netiloenduse kõrge osalusega püstitanud maailmarekordi, siis mida hakkab tegema terve armee palgatud rahvaloendajaid, kui loendatavaid on oluliselt vähemaks jäänud.
