"Kui rongi pealt maha tulin, oli mu esimene mõte: millal esimene rong Eestisse tagasi läheb?! Sel hetkel tundus kuidagi väga vale otsus tulla Tallinnast kui suurlinnast ja sattuda kuhugi väiksesse külla Norra mägede vahel. See tundus väga veider," meenutab kodumaisest tõsielusarjast "Baar" tuntuks saanud Madis Räästas, kes juba kolm ja pool aastat on elanud ja töötanud Norras.
"Õnneks olid naabruses eestlastest kolleegid. Omad hoiavad kokku ja ei võtnud kaua aega, kui leidsin juba üles esimesed toidupoed ja oskasin ringi vaadata. Kolleegid tegid koha üsna kiirelt koduseks, rasket põdemist ei olnud," räägib Madis. Ja muidugi mängis siin oma osa ka see, et Norra on Eestile lähemal kui näiteks Austraalia. "Kui on vaja, saab Norrast paari tunniga koju tagasi, ja seetõttu on kindlasti lihtsam."
Kodumaalt lahkus Madis 2008. aasta suvel. "See oli aeg, kui majandus hakkas alla käima, ja mul ei olnud mingit motivatsiooni siin tegutseda. Kõik jäi seisma ja ma tundsin, et hakkan jääma elu hammasrataste vahele. Arvasin, et parim lahendus on välismaale minna, sest mingil ajal oli välismaal elamist kogeda mu eluunistus," seletab Madis.
"Läbi sõprade ja tutvuste leidsin Norras töö üsna kiirelt. Loomulikult käisid mul ka sellised kohad peast läbi nagu Küpros, London ja Iirimaa, aga seal polnud nii palju tutvusi," põhjendab ta, miks just Norra valis. Madis, kes enne kodumaa tolmu jalgelt pühkimist vedas Eestis koos Heti Tulve ja Maret Soomiga elustiiliagentuuri Deluxe, töötab Storefjell Resorti viietärni-kuurorthotelli restoranis kelnerina. "Ei midagi glamuurset, aga see on tõsiselt töö, mida ma väga naudin," ütleb ta ja nimetab kelneritöö suureks plussiks inimestega suhtlemist.
Kodus käib kolm-neli korda aastas
Esialgu plaanis Madis Norrasse jääda vaid neljaks kuuks. "Aga nad tahtsid mind tagasi saada, kuna olid mu töötulemustega rahul. Küsiti, kas mul on võimalus jääda. Eesti lehtedes räägiti vaid, et tööpuudus kasvab igal pool ja kuna ma teadsin, et Norras on mul kindel töökoht olemas, siis mõtlesin, et miks sellest loobuda. Nüüd küsivad nad iga hooaja alguses, kas ma tulen tagasi. Siiani olen "jah" öelnud," räägib Madis, kes sõlmib hotelliga lepingu kaks korda aastas – aasta algul ja suvel. Seda selleks, et mitte piirata oma liikumisvabadust, kui järsku peaks tekkima mõte mõnda teise riiki minna.
Eestis käib Madis kolm-neli korda aastas. "Tänu internetile ja mobiiltelefonidele on kodused kogu aeg kättesaadavad. Sõprade tegemisi saab jälgida Facebookis ja Skype’da saab kogu aeg."
Suurt koduigatsust ta ei tunne, kuna samas hotellis töötab veel neli eestlast. "Kui on eriti raske, pikk ja väsitav tööpäev, siis tahaks küll päris oma kodus lihtsalt teleka ees olla ja "Tuvikesi" vaadata," tunnistab Madis ja ütleb, et kavatseb kindlasti kunagi Eestisse naasta. "Mulle on tehtud pakkumisi Tallinnas töötamiseks, aga ajastused on valed olnud – olen siin just lepingule alla kirjutanud ja siis on pakkumine tulnud. Ma isegi olen püüdnud paar korda Tallinnas tegutsema hakata, aga Norra ikka kutsus tagasi."
Norra keelt Madis veel korralikult selgeks pole saanud, kuid tööalaselt saab hakkama. Seltsielus eelistab ta siiski inglise keelt, kuna hotellitöötajaid on mitmest riigist ning nii on lihtsam. "Ma saan aru, mida teised räägivad nii norra kui ka rootsi keeles," räägib Madis, kes on käinud norra keele kursustel. "Meie õpetaja oli tore, aga ta ei suutnud asju inglise keeles seletada, kuna tema inglise keel polnud kõige parem. Tundides tehti aeg-ajalt asju selgeks käte ja jalgadega, seetõttu oli raske," seletab ta ja ütleb, et Norras saab hakkama ka kohalikku keelt oskamata.
Emakeelt Madis unustanud pole, kuid ütleb, et Eestis olles tulevad paaril esimesel päeval norrakeelsed "ei" ja "aitäh" tahtmatult jutu sisse küll.
Kui Madiselt Norra plusside ja miinuste kohta küsida, nimetab ta kõigepealt ilma. "Igal aastal on siin väga palju lund maas ja talvel on talve tähendus. Pole sellist halli lörtsi, nagu Eestis võib väga tihti talvel kohata. Suurim miinus on see, et Norra on väga kallis riik."
Norralased on positiivsemad
Inimesed on Madise arvates Norras positiivsemad kui Eestis. "Ma tunnen, et norrakas ei kiunu nii palju kui eestlane, kuigi ma ei taha ühtegi halba sõna oma rahvuse kohta öelda. Norra on heaoluriik, võib-olla on see ka sellest tingitud."
Suur erinevus norralaste ja eestlaste vahel on Madise sõnul ka see, et viimased kipuvad oma arvamust liialt valju häälega välja ütlema. "Oma negatiivset suhtumist ei pea näitama kõige võikamal ja tobedamal moel! Kui midagi ei meeldi, saab seda ka viisakalt öelda."
Madis, kes oma seksuaalset orientatsiooni kunagi varjanud ei ole, pole Eestis küll vaenulikkust tunda saanud, ometi peab ta Norra inimesi tolerantsemateks. "Minu arust saaksin ma Norras isegi abielluda. Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja õigus seda välja öelda, iseasi on see, kuidas sa seda teed. Norras ei näe ma seda, et inimesed ööklubis karjuvad või mööda minnes halvasti ütlevad. Kui midagi ei meeldi, saab alati ära minna või kõrvale astuda."
