Tallinna linn ei saa haridus- ja teadusministeeriumiga kokku leppida gümnaasiumivõrgu korrastamise ühtsetes lähtealustes, sest riik ei tohi sekkuda õppijate valikute tegemisse.
Põhiseaduse järgi on igaühel õigus haridusele, riigil ja omavalitsustel on kohustus üleval pidada vajalikul arvul õppeasutusi, teatas abilinnapea Mihhail Kõlvart haridus- ja teadusministrile Jaak Aaviksoole.
"Meile jääb arusaamatuks millisel õiguslikul alusel baseeruvad haridus- ja teadusministeeriumi gümnaasiumivõrgu korrastamise ühtsed lähtealused, samas puudub ka informatsioon kavandatavate muudatuste kohta haridusseadustes," märkis Kõlvart. "Seetõttu on meil ka võimatu haridus- ja teadusministeeriumiga kokku leppida õigusaktidest erinevates lähtealustes." Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamisel tuleb lähtuda eelkõige põhiseaduse, haridusseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse mõttest ja sättest, st üldkeskharidus peab olema kättesaadav kõigile, kellel on võimeid ja soovi saada keskharidus, selgitas Kõlvart ja lisas, et kedagi ei tohi diskrimineerida sotsiaalse või majandusliku tausta, elukoha või muude asjaolude tõttu. Ministeeriumi väljapakutud 3 aastat gümnaasiumivõrgu muutmiseks on sellisteks suurteks ümberkorraldusteks Tallinna linna jaoks liiga lühike aeg, leidis Kõlvart. "Meie hinnangul peab gümnaasiumide pidaja olema ka tulevikus kohalik omavalitsus, samuti ei ole me nõus munitsipaalgümnaasiumide riigistamise mõttega."
