Rahandusministeeriumi plaan tagastada Tallinna vanalinnas asuv ajalooline Mustpeade vennaskonna maja Saksamaal elavatele õigusjärglastele tähendaks ajaloolase Jüri Kuuskemaa sõnul avalikkuse jaoks linna ühe olulisema sümboli kadumist.
14. sajandil loodud Mustpeade vennaskonna praegused üksikud liikmed peavad vanalinna ajaloolist maja enda omaks, sest erinevalt teistest seisuslikest organisatsioonidest nagu näiteks Eestimaa Rüütelkond, Kanuti Gild ja Kaupmeeste Suurgild, mille Eesti Wabariik likvideeris, aktsepteeris Eesti Vabariik neid juriidiliselt ning tunnistas õigustatud subjektiks.
Ajaloolane ja praegu Tallinna linnavalitsuse nõunikuna töötav Jüri Kuuskemaa räägib, et toona oli vennaskond saksakeelne kultuuriklubi, kuhu kuulusid valdavalt äriringkondadest pärit inimesed, kellest vaid üksikud olid eestlased. Viimati kohtus Kuuskemaa vennaskonna liikmetega kaks-kolm aastat tagasi mardihane söömisel. Ajaloolase teada on tänaseks surnud ka toonane vennaskonna juht ning asju ajab MTÜ Mustpeade vennaskond, kus on kaks Tallinnas elavat inimest, üks eestlane, teine sakslane.
Kuuskemaa rõhutab, et tema on rahandusministeeriumi plaani vastu ning praegu Tallinna filharmoonia kasutuses olev maja peab jääma linna valdusse. "See on üks linna sümboleid," toonitab ta. "Võib karta, et kui rahandusministeeriumi soov läbi läheb ja nad kinnitavad selle tagastamise otsuse, siis see müüakse maha ja läheb äriliseks otstarbeks vanadele vendadele nii-öelda pensionilisa saamiseks."
Üks põhjus olla maja tagastamise vastu on juba seegi, et vennaskonna liikmed ei ole ilmutanud mitte mingisugust huvi koostööks. Nimelt olla Kuuskemaa 1999. aasta vennaskonna 600. aastapäeval pakkunud, et nad looks Tallinna kohaliku osakonna, misläbi muutuks nende tegevus ka perspektiivikamaks. Toona oli vennaskonnal 60 liiget, vanuses 60–80. Tänaseks on keskmine vanus veelgi kõrgem.
Kuuskemaa mäletab veel sedagi, et toonasel kogunemisel olevat osad liikmed isegi vennaskonnast välja astunud, kui soovitati Tallinnaga koostööd.
"Nagu baltisakslased tervikuna, on nad kibestunud vanemad inimesed. Omal ajal aeti nad välja, aadel kaotas oma mõisad, nad kaotasid siin oma varad, olid nagu sõjapõgenikud, kes pidid välismaal nullist elu alustama. See meelekibedus, mis ei ole suunatud mitte ainult nõukogude võimu ja Hitleri, vaid ka eestlaste vastu, on neil mingil määral osalt veel sees," sedastab Kuuskemaa.
End Mustpeade vennaskonnaga sõbraks pidav Tartu Teoloogia Akadeemia rektori kohusetäitja Peter-Friedrich Krienitz ütleb, et on väga selge, miks peaks vennaskond Tallinna vanalinna kalli kinnistu tagasi saama – esimese Eesti ajal oli vennaskond selle kinnistu omanik ja Stalin ajas nad sealt ära.
"Kui Meri tuli presidendina esimest korda Saksamaale, ütles ta baltisakslastele, et nad on
oodatud tulema Eestisse tagasi elama. Ma tean paljusid Mustpeade vennaskonna liikmeid, kes on valmis tulema ja siin midagi tegema. Nad on ka paljusid eestlasi vennaskonda võtnud ja on valmis jätkama sadu aastaid vana ajalugu," räägib Krienitz ja väidab, et ainult poliitikute huvi on see, miks vennaskonnale maja tagasi ei anta.
"Seal ei ela keegi ja ainus huvi on tuua see maja [Edgar] Savisaare või teiste poliitikute taskutesse. Ma ei näe kellegi teise huve. Ma ei näe avalikku huvi sellest majast kinni hoida. Kõik muud huvid nagu muusika ja nii edasi pole olulised, sest muusikat saab igal pool maailmas mängida. Miks on vaja seda teha selles majas? See on era, mitte avalik huvi," selgitab Krienitz.
Krienitzi sõnul on vennaskond valmis linnale andma õiguse teha selles majas kõike, mida vaid tahetakse. "Aga et anda see õigus Tallinnale, on vaja päris omaniku nõusolekut," märgib ta.
Mustpeade vennaskonna liige Toomas Tamsar ütleb, et vennaskond avaldab lähiajal oma seisukohad. "Tahame oma seisukohad vendadega korralikult läbi arutada ja siis ühel hetkel nendega süsteemselt välja tulla."
Mis plaanid vennaskonnal majaga on, räägivad nad aga alles siis, kui aeg on nende jaoks küps.
