NULLTOLERANTS TTÜs: tudengitel keelati loengutes sülearvutite kasutamine

Härra ludiit pole veel aru saanud, et kogu õpe liigub elektroonilistesse abivahenditesse. Suutmatus õppekava interaktiivsemaks muuta, kõneleb ikka härra enda mahajäämusest. Oh well. Õnneks ei pea ise selliste muredega kokku puutuma.

Kui omal ajal sai ülikoolis käidud, siis ei kujuta küll praegu ette, et oleks tahtnud Ariste, Nurmekunna või Alttoa loengul kusagil nõmedas suhtlusportaalis hängida. Muidugi, arvuteid siis ei olnud ja loenguid pidasid asjatundjad.
Ehk oleks parem soovitada õppejõududele suuremat kompetentsi nii oma aines kui pedagoogikas?

Minu arsut jutt ole õppekavast.

EKA uues majas on ka sülearvutid jms lubatud, aga (eriti veel praegusel ajal) on küllaltki külm neid seal näppida! Lubamata ja saabumata seinad,laed ning põrandad!

Õige!

õige ka, sest selline ongi reaalsus, kes vahib filme ja kes hängib niisama netis ringi, ise nähtud selline asi!!!!

EKA uues majas on ka sülearvutid jms lubatud, aga (eriti veel praegusel ajal) on küllaltki külm neid seal näppida! Lubamata ja saabumata seinad,laed ning põrandad!

Minu arvates konspekteerida arvutisse on mugav ja hea, aga samas nullib ära selle positiivse klõbistamisest tulev heli- Kui auditooriumis käib kole klõbistamine, siis müra hakkab kõvasti õppetööd segama.

sest moodsate vahenditega saab välisriigi spioonidele salasõnumeid jm kooli infot saata.

Kas ülikoolides peab ikka veel kogu jutu mis lektor räägib ise üles kirjutama?
Loogiline oleks, et materjal on kõigile välja jagatud(õppejõud räägib jaenamasti ikka sama juttu) ja loengus teed ainult lisaks märkmeid.
Oma ülikooliajast meenuvad küll mõne aine loengud, kus peale kirjutamise muud ei jõudnudki teha(st kaasa mõelda).

Jälle peavd lapsekesed kirjutama, nii et näpp tuim :)

Oma ülikooli loengute kuulamise ajal mängisin sel ajal lihtsamaid arvutimänge, et maandada motoorset rahutust. Mind aitas see loengu teemale keskendumiseks, kui käsi hiirega liikus mingit suht motoorset tegevust tegema.
Ja kui tuli olulist inffi, läks see kohe wordis või notepadis kirja.
Aga eks ma ole ka erand.

Usun küll, et arvutite kasutamine loengute ajal on liig mis liig. Paljud suhtlevad seal oma sõpradega, mängib arvutimänge jm.

Kust need nälgivad tudengid üldse raha said, et omale kallihinnalist arvutustehnoloogiat soetada???

Praegu jääb siiski kehtima "suletud kuvarite poliitika". Kattel toonitab, et seda kasutavad ka mitmed juhtivad ülikoolis välismaal - näiteks Harvard Law School.

Tudengina olen nõus, et jube palju tegeletakse muu tegevusega. Ega siis iga loend olegi huvitav ja hästi esitletud. Ja lõpuks loevad vaid eksamite ja arvestuste tulemused, mitte see, millega sa vahepeal tegeled.
Meil on paar inimest kursusel, keda pole aastaid konspekteerimas näinud. Aga alati on kohal, sest kuulmismälu aitab neil olla alati parimate seas oma hinnetega. Ja koguaeg on ninapidi oma läpakates ja kaugeltki mitte kooliteemaga.
Ise vajan aga läbikirjutamist- sellepärast olen ka ülikooli old school, et läpakate kõrval kirjutan pastakaga paberile konspekti. Samas nõustun, et selline pidev ja lakkamatu klaviatuuriklõbin auditooriumis on häiriv. Jue keeruline on keskenduda kui kõikjal su ümber käib aktiivne tippimine ja no pool seltskonnast tegelikult suhtleb ja sebib muude asjadega.
Seega, igasugust seltskonda on. Aga no praegu keelata läpakat avada... heh, see on ilmselt nagu inimõiguste rikkumine :D

Hea õppejõu loengus ei ole mingit tahtmist arvutit avadagi.

olgem ausad - Harvard Law School'i puhul on selline seisukoht ka põhjendatud, kuna selle institutsiooni poolt pakutav haridus on kvaliteetne ja huvitav, kuid oma ja tuttavate Eesti ülikoolikogemuste põhjal ei julgeks ma väita, et selline lähenemine siin õigustatud oleks. Eesti ülikoolides läheb internetiühendusega seadmeid vaja kas tõesti loengumärkmete tegemiseks või igavuse peletamiseks.

Ma ei kandnud ülikooliajal kunagi läpakat kaasas, v. a. neis praksides, kus seda mingi programmiga töötamiseks reaalselt vaja läks. Nägin väga hästi, mis värk läpakatega oli. 95% istusid msn-s, uudisteportaalides, facebookis, orkutis, twitteris või mängisid mänge. ülejäänud kas kirjutasid omale konspekti või tegelesid mõne teise õppeaine projektidega. Muidugi kannatavad nüüd need, kes läpakat asja eest kaasas kandnud on, aga üldiselt kiidan kehtestatud keelu heaks. Loengus käimine pole mu teada kohustuslik. Istuge kodus ja lahutage meelt, kui see nii palju olulisem on.

Sülearvuti on ajast-arust rauakolakas. Loengus tehakse märkmeid ja kodus läptoppi.

see on ju naeruväärne! tänapäeval keelata arvuti kasutamine võrduks ju pliiatsi-paberi keelustamisega. ajaga tuleb kaasas käia ja kui keegi kasutab arvutit loengus kõrvalisteks tegevusteks, on see tema enda probleem, niikaua kui ta ei sega kaastudengeid. kes tahavad õppida, õpivad nii või teisiti, kes ei taha loengut kuulata, ei kuula seda ka ilma arvutit kasutamata.

Sellessuhtes, et tõesti oleneb väga palju õppejõust. Kui õppejõud on ikka tuim tükk ja loeb monotoonselt oma teksti, siis ei aita isegi arvuti, sest uni tuleb ikka peale. Samas on ka väga palju selliseid õppejõudusid, kes ei oska arvutiga midagi tehagi ja ei jaga ka õppematerjale. Ning oleme ausad, arvutiga klõbistamine käib küll närvidele, kuid nii saab palju kiiremini mõtted edasi antud, kui pastakaga paberile kirjutades.

Noh, mäletan loengut, kus konspekteerimine osavõtt ja olid kohustuslikud. Läpparite suhtes vist küll mingit olulisemat keeldu polnud, aga mingi ime kombel olid need kaasas vaid üksikutele. Et aga nemad oma konspekti selle abil kirjutasid, said neist tempotegijad. Ja õppejõud dikteeris mega kiirusel, nii et audikast kostus mega kiire pastakate töö ja võis kärsahaisu tunda. Pärast sellist loengut oli käsi krampis ja näpp valutas

Ja nee dkogemused on tekkinud mismoodi? Õppejõud tšekivad ise ka loengu ajal suhtlusportaale ja näevad?;)

Õppisin 2006-2009 Tartu Ülikoolis ja 2009-2011 TTÜ-s. Võin raudselt öelda, et hinnanguliselt vähemalt 75% arvutikasutajatest tegeleb loengus saja muu asjaga arvutis, mitte kaasa mõtlemisega.

Aga arvan, et oleme jõudnud oma ajastuga nii kaugele et sülearvuti loengus peaks olema pigem kohustuslik kui keelatud, kui üldse käsu-keelu tasemele langeda täiskasvanud inimeste puhul. Iga tudeng teab, et kui ikkagi soovid õppejõu jutust endale midagi üles märkida, siis sõrmed klaviatuuril liiguvad kõvasti kiiremini kui pliiats paberil. Ja mõtleme ikka roheliselt - paberi kokkuhoid :D
Tõe poolest kindlasti surfatakse suhtlusportaalides ja nii edasi. Minu mäletamist mööda on ülikool ikkagi vabatahtlik ja enamusele tasuline. Kui on selline kes tahab oma õppemaksu raisata klassiruumis facebookis surfates, siis palun väga. Ainepunktid on tal samaväärselt vaja täis saada ja see on tema enda probleem kui ta seda ei suuda. Ja mis siis kui ta ongi riiklikul õppekohal, samamoodi peab tema oma ainepunktid täis saama, see tähendab et ikkagi oma asi. Õppejõud saab oma palga kätte olenemata sellest, kui paljud õpilased teda loengus kuulavad. Ta võib selle teha tühjale või täis auditooriumile, vahet ei ole. Tuleb meeles pidada, et ülikoolis õppivad tudengid on täisealised ja vastutavad täiel määral ise enda eest, kui palju keegi loengus kuulab on igaühe oma asi.

Ülikoolis käies oli kiirkorras konspektikirjamine üks haigem tegevus üldse. Tekkis koguni küsimus, kas riik/ülikool/õppejõud ei tõesta taolise 'õppemetoodikaga' oma ülimat ebakompetentsust kõrghariduse alal? Mina küll ei suutnud kiirkirjutades jälgida ning läbi seedida õpetatava iva. Eriti kui pidid vahepeal üles tähendama ka kaugele auditooriumitahvlile märgitud võõrkeelsed sõnad, viited, valemid (nagu fotol artikli kohal). Ometi olid juba veerand sajandit tagasi olemas koopiamasinad ning nt. matemaatikas ei teinud õppejõud loengus ühtki ootamatut avastust, mille valemit polnuks võimalik eeltrükitud konspektis talletada. Samad sõnad kehtivad võõrkeeltega seonduva kohta.
Kui mitte muud, siis see, mida õppejõud tahvlile kirjutab või mida ta valmiskujul tahab tudengitele edastada, peaks avanema automaatselt õpilase arvutiekraanil. Siit ettepanek keelata/piirata üleilmset netti, kuid kasutada kohtvõrku, mis ühendatud õppejõu arvuti või puutetundliku 'klassitahvliga'. Siis ei pea silmadega koguaeg üles-alla vilama (kõigil pole ka kotkapilku) ning võid tõepoolest keskenduda loengu sisule kaasaelamisele. Mis teiste sõnadega tähendab, et õpid enamiku ainest juba koolis ära, mitte ei põrnitse endakirjutatud konspekti enne sessi nagu vasikas uut aiaväravat..

pole saladus, et loengutes vaadatakse filme, kuulatakse muusikat ja mängitakse arvutimänge + veel internetis 24h olemine. Inimesed istuvad lihtsalt oma aja ära tundides tuima pilguga arvutit vahtides nagu polekski teda kohal olnud ning hilljem ei mäleta ka midagi toimunust. Materjalidega ttegelikult probleeme pole kuna need on alati enne netis üleval ja tuleb tunniks endale selgeks teha.

Jah, paljud tudengid on suhtlusportaalides loengu ajal, aga tekib küsimus, et mis see ülikooli asi on, millega tudengid arvutis tegelevad? Pole enam gümnaasium, kus õpetaja ringi käib ja märkusi teeb. Ülikool vabatahtlik ja igaüks teab ise, kuidas ained läbitud saab. Oluline, et lihtsalt teisi ei segaks. Arvutite kasutust ei tohiks aga ülikool niimoodi piirata, sest paljud konspekteerivad just arvutisse. Ka ma ise, kuna arvutiga kirjutan kiiremini kui käsitsi.

ei tea, kas tahvel ja krihvel on lubatud?