Oleme seda arutanud, et kas spordi osas erisoodustusmaksu võtta, kuid poliitilist konsensust pole tekkinud, ütleb riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester. Riigikogus on moodustatud isegi Spordi ja Liikumisharrastuse Toetusrühm ja sealgi on asja arutatud, kinnitab ta.
Viimasel ajal on maksuskandaalidesse sattunud Tallinna linnavalitsus, riigimetsakeskus ja isegi maksu- ja tolliamet. Kõik ühel põhjusel – on viidatud, et asutuste kõrval tegutsevad spordiklubidest mittetulundusühingud, et võimlevate töötajate pealt riigile maksud maksmata jätta. Seadused ütlevad tõesti, et kui tööandja maksab töötaja eest üldised tervise heaks tehtavad kulutused, näiteks aeroobika, ujumine, jõusaal, siis arvestatakse seda kui palgalisa ja sellelt tuleb riigile maksu maksta.
Vaadates Tallinna linnavalitsust ja riigimetsakeskust, kes maksudest pääsemiseks valisid lihtsa tee ja asutasid oma töötajate terviseharrastusi korraldava mittetulundusühingu – seda on teinud teisedki –, jääb vägisi mulje, et ainult rumalad ettevõtted ei loo enda kõrvale mittetulundusühingust spordiklubi. Juriidiliselt on ju kõik korrektne.
Kuid miks riik siis üleüldse nõuab nende tööandjate maksustamist, kes tahavad, et nende töötajad sporti teeksid ja terved ning rõõmsad oleksid? Kuigi asjatundjate väitel on sedasorti maksustamise lõpetamisest räägitud aastaid, siis seaduseloojad ja maksuamet ei näe põhjust midagi muuta.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul maksukohustust ei kaotata. "Maksustatakse seepärast, et tegu on mitterahalises vormis makstud palgaga. Vastasel juhul oleks tööandjal võimalus maksude tasumisest mujalgi kõrvale hoiduda ja teha osa palga asemel erisoodustusi. Küll on aegade jooksul erisoodustuseks peetavate hüvede nimistut muudetud ja see võib ka edaspidi muutuda."
Spordimehena tuntud riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on tööandja kulul sportimise maksustamise kaotamises ka midagi head. "Mida sportlikum on inimene, seda tervem ta on. Tööandjale on sellest kasu. Ja ka üldised kulud tervishoiule peaksid kindlasti vähenema sportivate inimeste osa suurenedes," ütleb Sester ja kinnitab, et spordi osas on erisoodustusmaksu teema olnud aktiivselt üleval. Siiani ei leita aga lahendust, mida teha asutuste ja ettevõtetega, kes siis palga varjatud väljamaksmisega tegelema võiksid hakata ja kust siis riigieelarvesse selle asemel raha leitakse.
"Tänaseks ei ole siiski veel sellist poliitilist konsensust tekkinud, mis võimaldaks selgelt öelda, et jah, meil on lahendused olemas, katteallikad teada ning kaotame erisoodustusmaksu," ütleb Sester.
