Viimastel kuudel on tugevnenud surve tuhandete Iiri sõjaveteranide rehabiliteerimiseks pärast 67 aastat tagasi lõppenud Teist maailmasõda. Neid mehi, keda Iiri Vabariik on seni kohelnud desertööridena, oli algul 5000 ringis, praegu on elus sadakond.
Iirimaa oli sõjas neutraalne, ent mehed otsustasid sõdida sakslaste vastu ja läksid selleks inglaste väkke – Inglismaa on aga teatavasti olnud Iirimaa põlisvaenlane.
Meeste nimetamine soomepoisteks on vägagi tinglik, sest olukord Iirimaal, Inglismaal ja läänerindel oli hoopis teine kui Eesti-Soome kandis, ent see fraas ehk selgitab tagamaid – mingid paralleelid ju on, ka kohtlemises, ehkki Iirimaal oli asi ränk juba tavakodanike tasandil.
Üks veteranidest, kes 1944. aastal võitles Arnhemi all Hollandis, on öelnud: "Inimesed ei saanud aru, miks me nii käitusime. Paljud iirlased tahtsid, et Saksamaa võidaks sõja – nad olid täiesti brittide vastu."
Üks 92aastane veteran on kirjeldanud, kuidas ta seni on kandnud oma sõjategevuse eest saadud medaleid vaid vargsi. Valitsuse tasandil koostati Iirimaal kohe veteranide nimekirjad, et välistada neile abiraha ja pensioni maksmine ja töökoha leidmine. Nagu nüüd, aastakümneid hiljem selgub, oli taoliste sõdurite lastele veelgi hullem, kui nende isad juhtusid sõjas surma saama, sest see märkis lapse kogu eluks. Tihtipeale saadeti nad lastekodusse, kui vaesus ei lubanud emal neid toita, laste dokumentidele lisati märk, et neid "eriliselt" koheldaks.
Briti kuninganna Elizabeth II mullune visiit Dublinisse ja pärja asetamine Iiri vabadusvõitlejate mälestuseks on märk Briti-Iiri suhete soojenemisest, märk ka endiste väärtuste ümberhindamisest. Praeguseks on Iiri valitsus küll vaid viidanud kavatsusele teha lõpp kunagise moraalipankrotiga, nagu seda on nimetanud justiitsminister Alan Shatter.
Esinedes läinud nädalal holokaustipäeva puhul kõnega, kritiseeris juudi soost Shatter 1930ndate aastate Iiri valitsust juudipõgenike abistamisest keeldumise eest. Neutraalse riigina ei tahtnud Iirimaa tookord anda Berliini kaudu põgenejatele viisasid. Oma kõnes nimetas Shatter ka sõjaveterane, öeldes, et Iirimaale tagasipöördumise järel on nende panust Euroopa ja Iiri demokraatia säilitamisse ignoreeritud liiga kaua. Shatter on esitanud palve riigi kõrgeimale kohtunikule, et nendele tuhandetele veteranidele andestataks ja nad rehabiliteeritaks. Lõplikku otsust on oodata lähinädalatel.
