"Birgit ja Indrek (Birgit Õigemeele elukaaslane Indrek Sarrap – K. T.) arutasid, keda võtta "Eesti laulule" tausta laulma. Loomuliku lahendusena tundus neile paluda oma sõbrannasid, ja keset ööd tulnud kõne lõppes kindla jah-sõnaga," räägib Maili Altmäe (23), kes koos kaksikõe Meelikaga on "Eesti laulu" poolfinaalis superstaar Birgit Õigemeele taustalaulja.
Maili naerab, et pakkumine võeti vastu sekundiga, mõtlemisaega vaja ei olnud. "Meile Meelikaga meeldib esineda, oleme seda teinud juba viieaastasest peale ETV lastekooris, kus laulsime üheksa aastat. Seal kohtusime esmakordselt ka Birgitiga," räägib ta. "Väikesest peale vaatasime iga aasta Eurovisioni ja tahtsime kunagi ise ka osaleda," tunnistab Maili.
Viimased kümme aastat elasid õed Soomes, nüüd aga on Eestis tagasi. "Elasime Soomes väikelinnas nimega Rauma. Käisime koolis ja tegelesime aktiivselt muusikaga – esinesime ja organiseerisime muusikaüritusi. Viimase paari aastaga süvenes aga tunne, et tahaks enamaga hakkama saada, esineda erinevatele publikutele ja näha maailma. Me tahtsime elumuutust," põhjendab Maili, miks nüüd kodumaale tagasi otsustati tulla. "Eestisse tulek oli südamesoov, sest siin on kodu ja sõbrad. Koduigatsus tegi oma töö."
Popmuusikat tegema ei hakka
Kas kaksikud ei mõelnud minna hoopis kuhugi mujale, maailma avastama – näiteks Austraaliasse, mis tõmbab viimasel ajal noori nagu kärbsepaber kärbseid? "Ma olen natuke aega Inglismaal elanud, aga see ei sobinud mulle. Ma ei taha liiga suures linnas elada," ütleb Maili ja lisab, et ka Helsingi on natuke liiga suur. "Tallinn on täpselt paras," muigab ta. Kui Maililt küsida, mis Soomes parem oli kui Eestis, vastab ta mõtlemata – elutase. "See, kuidas hakkama saada, on seal igatpidi parem, pole stressi sellega, kuidas raha teenida. Kui sul tööd pole, saad töötu abiraha, palgad ja haigekassa on paremad ja rahaliselt on seal kõik hästi organiseeritud."
Soomes elatud aja jooksul mängisid kaksikud mitmes bändis. Kodumaalgi ei jääda muusikalises mõttes puhkama, vaid hakatakse elu sisse puhuma oma kollektiivile. "Suund on dub-d’n’b stiil (dub’i on mõjutanud mitmed muusikastiilid, sealhulgas rokk-, hip-hop- ja diskomuusika, d’n’b on üks elektroonilise muusika stiile – K. T.)," seletab Maili.
Praegu pole popmuusika siiski kaksikute žanr ning kui Sven Lõhmus õeksed pop-tüdrukutebändiks tahaks voolida, siis see ei õnnestuks. "Ma tahan teha muusikat oma maitse järgi," põhjendab Maili ja lisab, et popmuusikat on tehtud küll ja veel. "Me olime kaks aastat Soomes ühe plaadifirma all, mida nüüd enam pole. Nad otsisid artiste, kui sellega alustasid. Meid kutsuti sinna, taheti plaat valmis teha ja vaadata, kuidas läheb." Koostöö lõppes aga seetõttu, et Mailile ja Meelikale kirjutati liialt palju ette. "Me pidime laulma soome keeles. Lihvisime toodangut kaks aastat. Siis oli koosolek, kus küsiti, mis edasi saab ja mida meie tahame. Ütlesime, et tahaksime millalgi hakata ingliskeelset muusikat tegema. Kuna see neile ei sobinud, siis oligi kõik."
Koolis kasutasid oma sarnasust ära
Kaksikute puhul kütavad alati kirgi küsimused, kumb on vanem ja kuidas neid eristada. "Mina olen 15 minutit vanem," ütleb Maili. "Välimuse poolest on erinev see, et Meelikal on põselohk ja mul mitte. Vanemad panid meid küll väiksena ühtmoodi riidesse ja juuksed samamoodi patsi, kuid umbes 10–11aastaselt tekkis aeg, kui tahtsime olla absoluutselt erinevad," räägib ta. Nagu kaksikud ikka, on ka Maili ja Meelika oma sarnasust ära kasutanud, ehkki mitte väga tihti. "Kunagi väiksena koolis. Pidime mingit luuletust lugema. Ma ei mäleta kumb meist ei teadnud seda ja teine läks. See oli algkoolis. Nüüd oleme vanemad ja meil tehakse juba vahet."
