Urmas Reinsalu tugev tulemus IRLi esimeheks saamisel võib kahtlemata veelgi tsementeerida respublikaanide enesekindlust, kuid pikemas perspektiivis ei julge me erakonnale midagi positiivset ennustada.
Jätame kõrvale võimaluse, et IRLi suurkogul sai teoreetiliselt üks isik lasta kasti mitu valimissedelit, ja väidetavad spetsiaalselt kohaletoimetatud valijad. Nagu märkis "sõltumatu vaatleja" Indrek Tarand, võis mõjutatult täidetud valimissedeleid olla lõpuks ehk 60–100, ent Reinsalu võitis teiseks platseerunud Herkelit siiski ülekaalukalt. Siinkohal on kõik IRLi ja tema verivärske esimehe kätes – kui üks erakond ja tema juht lepivad selliste spekulatsioonidega valimiste ümber, siis on see nende siseasi. Kuid erakonnast väljaspool seisjatel on kahtlemata õigus kujundada sellisest erakonnast ning tema sirgeselgsest isamaalisusest oma arvamus.
IRLi kõige põletavamale siseprobleemile ehk kampsunite ja svammide vastuolule lahenduse leidjat ei söandaks uuest esimehest oodata, sest eriliste diplomaadivõimetega pole ta seni silma paistnud, pigem vastupidi. Ilusatest, kuid sisutühjadest fraasidest ei piisa.
Ootame kampsunite kombel paar nädalat ja vaatame, kas midagi muutub. Arvata on, et mitte, ja MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik saab lähiajal tublisti täiendust. Veel paar kas või poole leebemat skandaali kui elamislubade jama paaril lähiaastal ja IRLil tekivad tõsised probleemid valimiskünnise ületamisega. Skandaalide potentsiaal on aga suur, vaadates, kui mitu korda mullukevadistest valimistest saadik on nõutud näiteks siseminister Ken-Marti Vaheri tagasiastumist.
Näib, et juhul, kui kampsunid tõepoolest suudavad erakonnaks organiseeruda ja meelitada enda häältemagnetiks Mart Laari ja/või Indrek Tarandi, on nende väljavaated päris head. Vanade isamaalaste ja ERSP valijate süda ei värahtaks juba järgmistel valimistel sugugi IRLi valimata jätmise pärast, kui neil selge alternatiiv võtta oleks. Isamaaline aade on ripakil, ole vaid mees ja korja see üles.
