Sügisest kevadeni on toalillede suurim mure valgusenappus. Seepärast seataksegi enamik lilli aknalauale, kus neid võivad aga kimbutada uued hädad.
Rahulolematust kasvutingimustega toataimed teadagi varjul ei hoia – üks kaotab oma ilusa värvi ning näeb välja haiglane ja äbarik, teine, kelle õisi pikisilmi oodatakse, ei näita neid üldse, poetab pungad maha enne avamist, kolmandast võib eriti halva õnne korral järele jääda lehtedeta roots.
Keskküttekorteris kipuvad paljud toalilled niigi kiduma, ennekõike need, kes eelistavad valget, sooja ja niisket kasvukohta. Talvel on sellistele lilledele eriti raske sobivat paika leida. Kui panna nad kõige valgemasse kohta – aknalauale –, annab selle all olev radiaator küll vajalikku soojust, kuid teeb õhu ülemäära kuivaks. Kindlasti tuleb sel juhul radiaatoritele panna õhuniisuti (parema puudumisel lihtsalt veenõu) ja piserdada taimi korrapäraselt toasooja veega.
Kui aknad on vanad ja hõredad, võib aknalaud olla lilledele ülemäära jahe – seda eriti ahiküttega kodus, kus radiaatorisoojust altpoolt tulemas pole. Talvekülm võib liiga teha nii vastu klaasi küündivatele lehtedele kui ka juurtele, kui külm aknalaud mulda potis ülemäära jahutab. Pottide alla võiks panna vahtplast- või korkaluse, see aitab külmamuret pisut leevendada. Kui külma ilmaga tekib vajadus tuba tuulutada, tuleks lilled aknast hoovava külma eest kindlasti varju tõsta.
Jahedas kasvukohas taimede kastmist tuleb talvel hoolikalt jälgida – kui muld on ülemäära niiske ja külm, võivad juured kergesti mädanema hakata. Õiget kastmissagedust ette öelda pole ühegi taime puhul võimalik, kõik sõltub kasvukohast, ruumide temperatuurist, niiskusest, poti materjalist jpm.
Kastmisvesi olgu toasoe
Kõige kindlam on testida mulla niiskust näppu mulda pistes – kastmiseks on õige aeg siis, kui muld on lillepotis mõne sentimeetri sügavuselt kuiv. Potialusele nõrgunud ülearune vesi tuleb kindlasti ära valada – muidugi kui tegu pole taimega, kes vajabki altpoolt niisutamist.
Sobiv kastmisvesi peaks olema toasoe, seega ei maksa seda hoida aknalaual, kui aknad korralikult sooja ei pea – seal võib vesi siis ülemäära jahtuda.
Ehkki üldiselt väidetakse, et suurem jagu toataimi ei talu asendi muutust, kannatab enamik neist siiski üsna rahulikult seda, kui potti iga päev õige pisut pöörata, et valguse poole poleks kogu aeg ainult üks külg – muidu hakkab taim paratamatult valguse poole küünitama ja võib kevadeks nii päris kiiva kasvada.
Neis kodudes, kus lilli on palju, võib talvel kõigile sobiva koha leidmine olla paras peavalu. Arukas on järele uurida, millised on rohkem, millised vähem valgusest huvitatud – siis on lihtsam neid rühmitada, et igaühele kasinateski valgusoludes enam-vähem sobiv paik leida.
Et enamikule toataimedele meeldib vähemalt pool päeva valguse käes veeta, võiks võimaluse korral soetada taimelambid, mida müüvad aianduspoed ja mis aitavad kunstlikult päeva pikendada. Tavalisest lambivalgusest lilledele suuremat abi pole.
Tee lilledele pesupäevi
Erilise hoolega tuleks lilli talvel tolmust puhastada, sest kui lehti katab tolmukiht, saab taim niigi kasinast valgusest veel vähem kätte. Pesta võib duši all mõõduka veesurvega. Pott tuleks lehepesu ajaks pealt kilega kinni katta, et vesi mulda minema ei uhuks. Jälgida tuleks sedagi, et vesi pärast pesu lehekaeltesse ei jääks – sealt võib alguse saada mädanik.
Suuri laialehelisi toataimi, mida oleks keeruline vannituppa toimetada, võiks kord nädalas puhastada niiske lapiga ja pärast hoolikalt kuivatada – muidu võivad lehtedele jääda inetud veeplekid.
