Eesti naise näonaha põhiprobleem on kuivus. Et talvisel ajal ei suuda nahk ka öise puhkuse ajal taastuda, on just siis eriti oluline naha tõhus hooldus.
Talvisel ajal vajab nägu erilist hoolitsust seetõttu, et näonahk on avatud paljudele tugevatele välistele mõjudele, nagu näiteks pakane ja tuul.
Kumba neist nahk rohkem kardab, ei saa Nivea koolitaja Helina Diana Helmdorfi sõnul üheselt öelda. "Ka tugev tuul jahutab väga intensiivselt nahapinda, nii algab selle jahtumine juba suhteliselt väikese külmaga. Kõigest kaks külmakraadi toimib näiteks 9 m/s puhuva tuule puhul organismile juba 9,3 külmakraadina," soovitab Helmdorf jälgida nn tuule-külma indeksit, et teada, kui tugevalt külm tegelikult katmata nahale toimib.
Kuna sise- ja välistemperatuuri suured vahed sunnivad nahka pidevalt ümber kohanema, väsib see kiiremini ja muutub kuivaks. Viimast soodustab ka õhu väike niiskusesisaldus talvel. Pole siis ime, et kosmeetikafirma L’Oréal Paris’ andmeil kannatab ligi 59% naistest näonaha kuivuse käes.
Appi õhuniisuti ja palju sooja jooki
Talvisel ajal ei suuda nahk ka öise puhkuse jooksul piisavalt taastuda ja vajab seetõttu eriliselt tõhusat hoolitsust. L’Oréal Paris’ nahahooldusekspert Tuuli Priimak soovitab vältida geele ja õlivabasid emulsioone ning kasutada süvaniisutavaid ja toitvaid kreeme ehk vahetada suvised kreemid talviste sarjade vastu.
Helmdorfi sõnul kipuvad naised vahel naha külmumist kartes loobuma niisutavatest kreemidest, kuid tegelikult muutub naha niisutamine just talvel otsustavalt tähtsaks. Pigem tuleks valida lihtsalt rasvarikkam niisutav toode. "Kuna organism on üks tervik, siis saab nahka mõjutada ka seespidiselt. Keskmiselt võiks juua päevas 8 klaasi vedelikku, meie kliimat arvestades võiks suurem osa sellest olla soe jook. Ka õhuniisuti kodus või kontoris aitab vältida naha ülemäärast kuivamist," õpetab Helmdorf abi otsima kreemipurgist kaugemaltki.
"Külm ilm ja pimedus tekitavad ka soovi võtta kaua kuuma dušši või vanni. Ka see mõjub nahale kuivatavalt, kuna eemaldab kaitsekihi."
Veeprotseduurid olgu lühikesed ja piirdugu pigem sooja veega. Ka nägu peske leige, mitte sooja veega.
Peale päevakreemi peaks talvel kasutuses olema kindlasti ka öökreem. Priimak soovitab eraldi öö- ja päevakreemi hakata kasutama siis, kui inimene hakkab end meikima. "Öösel vajab nahk võimalikult head maksimaalset hooldust, sest öösel võimaldab organismi puhkeaeg nahal uueneda ning ennast päevaks vajalike ainetega varustada," selgitab ta.
Kui päevakreemid kaitsevad ning hoiavad nahka välismõjude eest, siis öökreemid hooldavad, uuendavad, pinguldavad, et nahk päevale vastu minnes tugevam oleks. "Öökreemid on tugevama toimega ja sisaldavad rohkem toitaineid, vitamiine, aktiivaineid, antioksüdante," lausub Priimak.
Kuna talvel on nii ainevahetus kui ka vereringe aeglasem ja kogu naha jaks kulub külma ilmaga enda kaitsmisele, suureneb nahapinnal surnud naharakkude hulk. Jume klaarina hoidmiseks on omal kohal ka naha koorimine, selle sagedus sõltub Priimaku sõnul naha ja kasutatava koorimiskreemi tüübist. Rasust suurepoorilist nahka võib koorida terakoorijaga kaks korda nädalas, ensüümkoorijat võib normaalsel nahal kasutada aasta läbi paar korda nädalas, kuiva naha korral piisab nädalas ühest korrast. Rasusele nahale see aga ei sobi.
"Väga kuiva ja tundliku nahaga naistel piisab näokoorimisel vaid ühest korrast kuus, põletikulise akne korral tuleks vältida igasugust koorimist," rõhutab Priimak.
Ilusa ilmaga ära unusta ka päikesekaitset
Vanem nahk uueneb aeglasemalt ega omanda toimeaineid enam hästi. Ka vanemat nahka soovitab Priimak koorida ensüümidega – need on valgud (madala happesusega puuviljalahused), mis eemaldavad õrnalt epidermise surnud rakkude pindmise osa.
Pärast koorimist soovitab Priimak teha ka toitvat maski.
Kindlasti tasub meeles pidada, et talvel tuleb nägu kreemitada hiljemalt pool tundi enne õueminekut. Ning unustada ei tohiks ka päikesekaitset. Eriti siis, kui on plaanis minna kas suusareisile või muidu päikselise ilmaga talvemõnusid nautima. Lumi peegeldab tagasi 80% kiirgusest ja võib hooletule nautijale tekitada päikesekahjustusi ning pigmendilaike.
