Adolf Hitler ei lõpetanud 30. aprillil 1945 Berliinis elu enesetapuga, vaid suundus salaja koos Eva Brauniga Argentinasse, väidavad Briti ajaloolased Simon Dunstan ja Gerrard Williams hiljuti müügile jõudnud raamatus "Hall hunt. Adolf Hitleri pääsemine". Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) teatas, et raamatus väidetu ei vasta tõele.
Ametliku versiooni järgi sooritas Adolf Hitler 30. aprillil 1945 Berliini punkris enesetapu. Füürer ja tema kauaaegne kaaslane Eva Braun otsustasid minna vabasurma koos. Nad neelasid mõlemad mürgitableti ja Hitler jõudis veel endale kuuli pähe lasta. Laibad mässiti hiljem teki sisse ja viidi punkri lähedale aeda pommiauku. Seal valati surnukehad bensiiniga üle ja süüdati. Mõni päev hiljem, 4. või 5. mail 1945 leidsid Adolf Hitleri ja Eva Brauni poolpõlenud surnukehad Berliini vallutanud punasõdurid.
Pikk teekond
Briti ajaloolased Simon Dunstan ja Gerrard Williams kirjutavad hiljuti müügile tulnud raamatus "Hall hunt. Adolf Hitleri pääsemine", et Adolf Hitleri asemel võttis endalt Berliini punkris elu hoopis üks tema teisikutest ja Eva Brauni rollis oli teisiku kõrval vähe tuntud näitlejanna.
Õige füürer ja Eva Braun lahkusid riigikantseleist salatunneli kaudu 27. aprillil ehk kolm päeva enne väidetavat enesetappu. Adolf Hitler ja Eva Braun lendasid esmalt Taani väikelinna Tønderisse. Sealt toimetati nad Lübecki lähistele Travemünde lennuväebaasi. Edasi lendasid füürer ja tema kaasa Katalooniasse Reusi lennuväljale. Seal andis Hispaania diktaator Franco põgenikele oma riigi eraldusmärkidega lennuki, mis viis nad Kanaaridele Fuerteventurale, kus Adolf Hitler ja Eva Braun läksid allveelaevale, mis võttis kursi üle Atlandi ookeani.
Argentinas elasid Adolf Hitler ja Eva Braun kuni 1953. aastani koos Mar del Platas. Seejärel kolis Eva Braun Neuquéni linna ja võttis kaasa ka kaks tütart. Tütred elavad tänaseni kusagil Lõuna-Ameerikas.
Dunsten ja Williams viitavad raamatus muude tõendite seas 78aastasele argentiinlasele, kes kohtus Adolf Hitleriga kaks korda – 1953. ja 1956. aastal – ühes Buenos Airese hotellis.
Briti ajaloolaste sõnul suri Adolf Hitler 72aastasena 13. jaanuaril 1962. Enne siit ilmast lahkumist kannatas ta nõrgamõistuslikkuse all. Tasub meenutada, et sõja võitnud Jossif Stalin kahetses omal ajal väga, et Adolf Hitlerit ei õnnestunud elusalt tabada. Kui uskuda värsket uurimust, siis suri Hitler hoopis ligi üheksa aastat Stalinist hiljem.
Dunstan ja Williams kirjutavad, et Adolf Hitleri ja Eva Brauni põgenemisplaani töötas välja riigiminister Martin Bormann ja see sai heakskiidu USA salateenistustelt, mis said vastutasuks juurdepääsu Saksa salatehnoloogiale. Väidetavalt jõudis ka Bormann üle Šveitsi ja Inglismaa 1956. aastal Argentinasse. Ta suri kolm aastat hiljem Paraguays. Bormannile tehti enne Ladina-Ameerikasse saatmist Inglismaal plastiline operatsioon ja muu hulgas muudeti ka tema häält.
Versiooni, et ka Bormann võis tõepoolest 1945. aastal Berliinist eluga pääseda, toetab teadmine, et tema oletatav surnukeha leiti Berliinis 1972. aastal juhuslikult ehitustööde käigus ja alles 1998. aastal tunnistati need maised jäänused ametlikult Martin Bormanni omaks.
Venemaa protestib
Briti ajaloolaste väitele, et Adolf Hitler ja Eva Braun põgenesid ümberpiiratud Berliinist ja elasid kuni loomuliku surmani Argentinas, reageeris eelmise nädala lõpul Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) arhiivifondide ülem Vassili Hristoforov.
Tema sõnul ei ole vähimatki kahtlust, et Adolf Hitler lõpetas 30. aprillil 1945 elu enesetapuga. Seetõttu on Briti ajaloolaste värske uurimus vaid järjekordne katse otsida odavat sensatsiooni.
Hristoforov viitab Hitleri enesetapu kinnitamiseks Vene riigiarhiivis hoitavale kuuliauguga koljutükile, mis on ametlikult tunnistatud füüreri omaks.
Samas ei maksa unustada, et 2009. aastal väitis USA arheoloog ja luuanalüüsispetsialist Nick Bellantoni DNA-analüüsile tuginedes, et Moskvas hoitav koljutükk kuulub hoopis naisele, kelle vanus võis olla 20–40 aastat. Adolf Hitler oli 1945. aasta 30. aprillil 56aastane.
