Kuus aastat tagasi vapustas maailma uudis USA sõdurite metsikustest Iraagis Haditha linnas, kus kättemaksuks kaaslase surma eest tapeti halastamatult 24 rahulikku elanikku. Teisipäeval otsustas Californias sõjakohus, et tulistamiskäsu andnud jaoülem seersant Frank Wuterich pääseb vanglast, vahendab Spiegel Online.
Haditha veresauna võib pidada USA sõdurite koletuimaks päevavalgele tulnud sõjakuriteoks Iraagis. Maailm sai sellest teada tänu nädalaajakirjale Time, sest sõdurid ise olid eelnevalt väitnud, et iraaklased hukkusid pommiplahvatuses või siis lahingus.
Veresaun Bagdadist 220 kilomeetrit loode pool Haditha linnas pandi toime 19. novembril 2005. Ajakiri Time tegi sellest esimest korda juttu 2006. aasta märtsis.
Uurimisel selgus, et sõdurid alustasid tapatalguid pärast seda, kui teeäärne lõhkeseadeldis ühe nende sõjaväeautos Humvee sõitnud kaaslase tükkideks rebis. Varahommikune plahvatus tappis 20aastase allohvitseri Miguel Terazasi. Lisaks sai kaks USA sõdurit raskelt vigastada.
Sõdurid metsistusid
Juhuse tahtel saabus pärast plahvatust sündmuskohale valge takso nelja üliõpilasega. Uurimine tuvastas, et USA sõdurid pidasid auto kinni ja käsutasid inimesed sealt välja. Nad seisid takso kõrval, kui seersant Frank Wuterich tulistas kõiki viit relvitut iraaklast umbes kolme meetri kauguselt.
Pärast taksoseltskonna tapmist ründasid USA sõdurid seersant Wuterichi korraldusel ümberkaudseid maju. Esimeses majas langes nelja merejalaväelase ohvriks seitse inimest, nende seas nelja-aastane poiss ja 77aastane ratastoolis istuv ühe jalaga vanaisa.
Järgmises majas jäi nende teele seitsme lapsega abielupaar ehk üheksa inimest. Kaheksa neist tapeti laskudega pähe, rindu või selga. Noorim ohver oli kolmeaastane pisitüdruk Aisha. Surma sai ka tema viieaastane vend Zainab. Õnnekombel pääses eluga 13aastane Safah Yunis Salem, keda kaitses surmakuuli eest ema verine keha. Igaks juhuks teeskles ta pärast tulistamist surnut. Tüdrukust sai hiljem veresauna peamine tunnistaja.
Kolmandas majas leidsid USA sõdurid ka ühe automaadi ning tulistasid surnuks seal elanud neli täiskasvanud venda.
Väärib tähelepanu, et USA armee maksis Hadithas tapetute omastele iga surnu eest 1500–2500 dollarit ja tunnistas nõnda kaudselt oma süüd.
2006. aasta lõpul esitasid USA armee prokurörid kaheksale merejalaväelasele süüdistuse. Viis aastat hiljem oli ainsana kohtu alla jäänud jaoülem seersant Frank Wuterich. Kuus sõjaväelast vabanesid süüdistusest ilma kohtuta ja ühe mõistis kohus õigeks.
Frank Wuterich kahetses tribunali ees juhtunut, ent lisas siiski, et käske andes juhindus ta konkreetsest lahinguolukorrast. Mis puudutab käsku "esmalt tulistada ja alles pärast arutada", siis eeldas seersant, et alluvad ei tohi vaenlast nähes kõhelda.
Teisipäeval otsustas Camp Pendletoni tribunal Californias, et ainsana kohtupinki jäänud jaoülem Frank Wuterich on süüdi vaid ametialases hooletuses ja seetõttu võetakse talt ära seersandi aukraad. Kaalumisel olid ka kolmekuuline vanglakaristus ja kolmveerandi kuupalga suurune rahatrahv, kuid nende määramisest tribunal loobus, sest Frank Wuterich elab naisest lahus ja kasvatab üksi kolme last.
Iraaklased on nördinud
Iraagis tekitas erakordselt leebe kohtuotsus suurt pahameelt. "Ootasin, et USA kohus mõistab ta eluks ajaks vanglasse. See oleks näidanud, et USAs valitsevad tõepoolest demokraatia ja õiglus," ütles ajalehele The Washington Post Haditha veresaunas kuuli selga saanud, ent ellu jäänud Awous Famih Hussein.
Haditha volikogu liige, ohvrite advokaat Khalid Salman nimetas kohtuotsust rünnakuks inimsuse vastu.
Iraagi parlamendi inimõiguskomitee esimees Saleem al-Jubouri ütles, et kohtuotsus riivab Iraagi väärikust. Teatavasti soovisid selle riigi võimud, et kohut peetaks Iraagis, kuid USA keeldus sellest.
Jurist Kamil al-Dulaimi nimetas USA sõjakohtu halastavat otsust barbaarseks aktiks. "Esmalt valatakse süütute inimeste verd ja seejärel langetatakse mõttetu kohtuotsus," kurjustas ta.
Poliitikavaatlejad peavad võimalikuks, et sedavõrd leebe kohtuotsus suurendab islamimaailmas viha Ameerika Ühendriikide vastu.
