Täna kirjutab Euroopa Liit Tokyos alla lepingule, mis annaks internetti pakkuvatele firmadele õiguse kodust arvutiliiklust jälgida. See on nii salajane leping, et Euroopa Liidu Nõukogu kasutas heakskiiduks tagaust ehk kalandusnõukogu. Eesti kinnitab, et lepe ei muuda tegelikult midagi. On see tõepoolest nii?
Kõik teie isiklikku arvutisse tulevad ja sealt välja saadetavad failid, näiteks erakirjad ja pildid, võidakse uue leppe järgi üle vaadata.
Seda lubava eelnõu nimi on "Anti-Counterfeiting Trade Agreement" (ACTA) ehk võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping. Rahvusvaheline häkkerite rühmitus Anonymous ütleb, et nimi on eksitav. "ACTA idee seisneb selles, et kaitsta inimese intellektuaalset omandit. See peaks ära hoidma kellegi toote või kaubamärgi valekasutuse," tutvustab grupeering. Aga mündil on Anonymouse kinnitusel ka teine pool: "Kõrvutame seda päris maailmaga. Näiteks maksad kokakursuste eest ja õpid küpsetama päris maitsvat krõbedat kana. Siis lähed koju ja õpetad seda oma naisele. ACTA järgi oled aga kurjategija, sest jagasid informatsiooni tasuta."
Saaks kodu jälgida
Pärast sellist kuritegu võidakse peatada kodaniku õigus pääseda ligi ükskõik millisele kursusele, teda trahvitakse või saadetakse koguni vangi.
Praeguste seaduste järgi pole võimalik, et keegi saab teada, et oled kodus salajast praekana retsepti jaganud. Aga ACTA võimaldaks sinu kodu jälgida. Kõik sinu sidekanalid oleksid jälgimise all, ja mitte ainult sinu – ka sinu pere ja sõprade omad. Igaks juhuks.
"Internet on nagu konveierilint, mis jookseb kahes suunas. Pakid liiguvad arvutisse sisse ja välja. ACTA sunnib internetipakkujat läbi vaatama iga pakki, mis sinu arvutisse tuleb ja sealt väljub. Kui sa siis saad või saadad autoriõigustega faile, sinu internet pannakse kinni või sa saad kriminaalsüüdistuse. See tähendab, et kui sa laed üles video, kus on sõbrad peol ja taustaks mängib autoriõigustega kaitstud muusika, saad karistada," selgitab Anonymous.
Kuigi tundub, et seadus kaitseb autoreid, kes internetis leviva loomingu tõttu oma rahast ilma jäävad, ei ole see Anonymouse sõnul päris nii. ACTA kaitseb suurkorporatsioone, kellele autorid on oma loomingu levitamiseks maha müünud.
Kõike seda tehakse salaja. Euroopa Liidus võeti ACTA vastu Euroopa Nõukogu kalandusnõukogul ja sellele on oma heakskiidu andnud ka Eesti valitsus. Üks riigiametnik ütles Õhtulehele, et ilmselt oligi see taktikaline käik. Selliseid on varemgi tehtud, kui midagi vaikselt vastu võtta tahetakse.
Eesti valitsuse heakskiidu internetieelnõule andis alalise esinduse asejuht Brüsselis Gert Antsu. Kus ja millal valitsus eelnõu on arutanud, pole selge, sest enne kalandusnõukogu peetud valitsuse istungi päevakorras ACTAt ei olnud.
Veelgi enam. Ministeeriumid kinnitavad, et seda polegi Eestis arutatud. Keegi pole ka ametnik Antsule otseselt volitust andnud ACTA heaks kiita, ja üleüldse – see ei muutvat Eesti seadustes midagi.
Kas ACTAst on praegusel kujul kasu või kahju? Mis on ACTA peamised ohud ja peamine võit? Ükski asjasse puutuv minister seda ei kommenteeri.
