TÕHUS? Pangabuss üle-eelmisel aastavahetusel Tartu tänavail esimesi eurosid jagamas. (KRISTJAN TEEDEMA (POSTIMEES))

See südamlik reklaamlause jõudis Eesti reklaamide Kuldmuna võistlusel 2007. aastal finaali. Juba siis kuulus meie äri lipulaev rootslaste Swedbankile, ent kandis veel omamaist nime. Nüüd pakub sularahaautomaate sulgev pank tuhandetele maainimestele võõrapärase nime all lähedustunnet peamiselt pangabussis.

Värskemates Swedbanki reklaamides arutleb part koos oravaga tamme all istudes, mida tähendab usaldus. Lõpuks jõuavad tragid loomad järeldusele, et usaldamine paneb asjad edenema. Olgu öeldud, et panga enda vastuseid täna lugeda ei saa, sest päeva lõpuks ütles panga sisevõrk üles. Infot jagati pangast välja ja panga sees eile õhtul sama palju, kui virtsulased alates aprillist automaadist sularaha saavad.

Minister tahab sekkuda

Mullu ligi 340 miljonit eurot puhaskasumit teeninud panga esindajal oli nädala eest Virtsu kooli aulas keeruline seletada, miks 600 elanikuga asula enam sularahaautomaati (ATM) ei vaja ja pangabussi eelistama peaks. Pankurite vastus elanike pakutud variantidele oli vankumatu ei – polevat rentaabel.

Maainimeste kaitseks astus eile välja regionaalminister Siim Valmar Kiisler, kes ütles Delfile, et ühel hetkel tuleb tõsiselt arutada, kas sularaha kättesaadavuse osas saab lähtuda vaid pankade ärilistest kaalutlustest või on tegemist teenusega, mis peaks olema tagatud kõigis piirkondades ning mille jaoks seadusandjal tuleks nõuded välja töötada.

"Võimalik, et selline piirang kujutaks endast eelkõige ettevõtlusvabaduse kaitseala riivet, kuivõrd ettevõtjal oleks ilma vastava kohustuseta võimalik tegutseda efektiivsemalt. Vastasel korral ei sooviks pangad eeldatavasti sularahaautomaate sulgeda," märgib selle idee kohta advokaadibüroo

Sorainen partner Reimo Hammerberg.

Rahaautomaatide ühisvõrk?

Ta lisab, et tuleb hinnata, kas sellise kohustuse panemine eraettevõtjale avalikes huvides on sobilik, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. "Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgiks oleva sularaha kättesaadavuse saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb panna kaalukausile avalikud huvid ja ettevõtja huvid," märgib jurist.

Teistest tunduvalt ulatuslikumat ATM-võrgustikku eviv Swedbank andis mullu mõista, et tema ei võidaks teiste pankadega ühisest sularahaautomaatide võrgust midagi. "Enamik meie kliente ei võta sularaha välja võõra panga automaadist, kuna selleks lihtsalt pole vajadust, kui oma automaadid alati lähedal on," öeldi pangast toona.

Ülejäänud pangad pole ühisvõrgu mõttest loobunud. "Meie leiame, et luues koostöös teiste pankadega ühtse sularahaautomaadivõrgu, suudame sularahateenust pakkuda palju parematel tingimustel, kui me seda keegi üksi suudaks teha. Ühisvõrguga liituma on kutsutud kõik pangad," ütleb Silver Vohu SEBst.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis