Soomes pühapäeval toimunud presidendivalimiste esimese vooru võitis kaheksast kandidaadist oodatult koonderakondlane Sauli Niinistö. Kuna tema häälesaak jäi alla 50%, siis korraldatakse uue presidendi selgitamiseks 5. veebruaril teine valimisvoor, kus Sauli Niinistöle astub vastu esimeses voorus teise koha saanud roheliste esindaja Pekka Haavisto.
Valimisjaoskonnad suleti Soomes pühapäeva õhtul kell kaheksa ja kohe avalikustati ka eelvalimiste tulemused. Eelvalimistel osales 4,4 miljonist valijast 32,7%. Eelvalimistel antud häältest kogus suursoosik Sauli Niinistö 39,6%. Järgnesid keskerakonna kandidaat ja euroskeptik Paavo Väyrynen 18,3% ning rohelisi esindav Pekka Haavisto 14,6%ga.
Valimispäeval antud häälte lisandudes muutus Väyryneni nägu järjest hapumaks, sest Haavisto lähenes talle ja läks lõpuks ka kindlalt mööda.
Nõnda saab esimeses voorus 37% häältest kogunud Sauli Niinistö teises voorus vastaseks Pekka Haavisto, kelle poolt hääletas 18,8% valimas käinutest.
Niinistö on favoriit
Sauli Niinistö läheb ka teise vooru favoriidina, kuid päris sajaprotsendiliselt ta end veel võitjaks pidada ei saa. Ees seisab ligi kahenädalane valimiskampaania, mis võib soomlaste meelsust muuta.
Tasub meenutada, et eelmistel presidendivalimistel kuue aasta eest sai hilisem võitja Tarja Halonen esimeses voorus 46,3% ja Sauli Niinistö 24,1% häältest. Teises voorus toetas Haloneni 51,8% ja Niinistöt 48,2% valijatest. Seega vähenes Haloneni 22,2%line ülekaal teises voorus vaid 3,6%le.
Tänavu edestas Niinistö esimeses voorus Haavistot 18,2%ga, mis lubab teises voorus tasavägist heitlust. Hoolimata sellest, kas lõpuks võidab suurfavoriit Niinistö või üllataja Haavisto, tehakse Soomes igal juhul ajalugu. Nii on viimased 30 aastat olnud Soome president sotsiaaldemokraatliku taustaga. Tänavu jäi sotsiaaldemokraatide kandidaat Paavo Lipponen esimeses voorus 6,7%ga alles viiendaks ning uue presidendi selgitavad konservatiiv ja roheline.
Kui Sauli Niinistöst tuleb Soome järgmine president, siis on ta esimene koonderakonnast tulnud riigipea pärast Juho Kusti Paasikivi, kes oli president aastatel 1946–1956.
Kui aga sünnib ime ja soomlased valivad 5. veebruaril presidendiks Pekka Haavisto, siis saab Soome esimese rohelise ning esimese avalikult ja ametlikult homoliidus elava riigipea.
Poliitikavaatlejad ütlevad, et soomlastel tuleb teises voorus valida traditsioonilise konservatiivi Niinistö ja ebatraditsioonilise liberaali Haavisto vahel.
Targad ja suure kogemustepagasiga mehed on nad mõlemad. 63aastast Sauli Niinistöt tuntakse kui endist rahandusministrit, investeerimispankurit ja parlamendi esimeest. Temast kümme aastat nooremast Pekka Haavistost sai 1995. aastal Paavo Lipponeni valitsuse keskkonnaministrina esimene rohelisi esindav minister Euroopas. Pärast ministritööd tuuritas ta ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP esindajana aastaid mööda kriisikoldeid ning töötas ka Euroopa Liidu eriesindajana Sudaanis.
Pekka Haavistost rääkides ei saa mööda minna tema eraelust. Tegemist on mehega, kes esimese tuntud soomlasena sõlmis 26. oktoobril 2002 ametliku homosuhte.
Haavisto elab homosuhtes
Tema elukaaslane on praegu 33aastane ecuadorlane, juuksuriametit pidav Nexar Antonio Flores. Haavisto tutvus temaga 1997. aasta suvel Colombias ja juba sama aasta jõulude ajal sõitis ta kohtuma noormehe vanematega.
Mis puutub Niinistösse, siis temagi eraelu on olnud kirev ja lausa traagiline.
Nii hukkus tema abikaasa Marja-Leena Niinistö 1995. aastal autoõnnetuses. 2003. aastal kihlus Sauli Niinistö keskerakondlasest parlamendisaadiku, kunagise miss Soome Tanja Karpelaga, kuid järgmisel aastal kihlus tühistati. 2004. aasta lõpul elas Niinistö koos kahe pojaga Tais üle purustava tsunami. Tänaseks on Sauli Niinistö olnud kolm aastat abielus parteikaaslase Jenni Haukioga (34).
