Poliitmõttelennust ja DASAdest

kui kaasamine on võimaluse andmine saadiku tagasikutsumiseks ja nii nagu enne sõda oli - rahva õigus algatada teatud häälte arvuga seaduseelnõusid

Armas eesti rahvas!
Ma ei kirjuta siia selleks, et end avalikult lolliks teha. Minu taga on oma ala tipp-spetsialistidest meeskond, mis töötab väga suure projekti kallal. Valmistame ette erakorralisi presidendivalimisi, et saaksin ellu viia oma poliitilise programmi. Saate kõik sellega tutvuda aadressil handopresidendiks.blogspot.com. Selle lehega võib liituda igaüks, kes usaldab mind ja mu meeskonda. Valmistame ette uut ettappi Eesti Vabariigi ajaloos. Ma soovin likvideerida kõik parteid ja Riigikogu. Selle võimu saate mulle anda üksnes teie, kallid eestlased! Ma annan oma parima, et võimalikult efektiivselt viia ellu eesti rahva tahe.

Siiani on püütud valijaid järjest keerulisemate nippidega. Mida aga jagab sellest tavaline töömesilane? Tema näeb otsest paranemist vaid oma supikausi, õigemini rahakoti paksuse, kõhnuse järgi. Poliitikud ongi oma keerukate trikkidega jõudnud demokraatiani, mis on ainult neile selge ja kasulik. Kust võtab töömesilane aja tuhnida keerulistes seadustes ja veel keerulisemates sõnaseletustes? Tema teeb oma täispäeva tööd ja tahab selle eest vastu normaalseid elutingimusi. Kõige suurem palgamaksja valitsejaile aga ongi töömesilane. Kui tema on hätta jäänud, tulevadki uued keerukamad väljendid seaduste täiendamiseks. Enamasti aga töömesilasele järjest keerukamad ja kättesaamatumad. Selleks olekski vaja poliitikuid, kes tuleksid redelit pidi veidi allapoole, vastu tema palgamaksjale. Ja eespool reklaamiv Hando Henno võikski keerukate sõnade asemel lihtsalt lahti seletada, miks just tema oskab töömesilasele luua tavalise töömesilase elu. Mujal maailmas samad mured. Ja kui kõrged mehed seda ei saavuta, tehaksegi streikide ja meeleavaldustega asi tasa. Hea näide on põhjamaad, kus on praegu kõige demokraatlikum elu. Tundub kallim, aga garanteeritud igale astmele vastavalt võimetele. Inimene ongi loomult laisk ja ahne. Sellepärast ongi tasakaaluks meeleavaldused. Ka lihttööline ei ütleks ära sülle kukkuvast rahast. Kui riigis pidevalt raha väheneb, on see puhtalt valitsejate ämber. Mitte juhuslik ämber. Ikka looduslikust ahnusest. Polegi nii keeruline, või kuidas?

Miks mitte selle PARSA (vormiliselt küll DASA) rahaga tellida uurimistöö teemadel: -Kuidas arendada meie majandust,jne…
Siiani juhivad meie Riigi majandust majanduses võhikud poliitikud ja nende juhtimine on näidanud, et Riigi majanduslik seisund võhikute juhtimisel ei parane ja seda jätkuvalt.
Parteisid aga Riigi ja Rahva seisund ei huvita. Arvestades Parteides lokkavat eetika-moraali puudumist, kus peaasjaks on Partei võim ja omakasu – on lootusetu loota, et seda PARSA raha kasutataks meie Riigi ja Rahva heaks.
http://leopall.blogspot.com/2012/01/kasulik-parsa.html

Milleks seda pikka juttu? Oleme suurema osa taasiseseisvumis ajast "nautinud" parempoolsete valitsemist ja ka kõige nõrgemale ajule on teadvustatud, milline on nende parteide ideoloogia.Opositsiooniparteide maailmavaade erineb võimu omast nii radikaalselt et Reformil ja IRL-l tuleb sageli oma tupikusse jäämist põhjendada maailmavaateliste erinevustega, argumenteerimata miks sajad opositsiooni ettepanekud Parlamendis maha hääletatakse jms. Nüüd oleme jõudnud ajajärku, kus isamaalisuse silt on saanud uue kvaliteetmärgi et Vene mõjukatele ärimeestele, allilma tegelastele ja luureagentidele avatakse Eesti väravad, ja mitte ainult Eesti.

Eesti väravate avamine tähendab poliitilises keeles nüüd investorite toomist riiki. Kirikuehitamist jällegi nimetatakse nüüd riigi venemaale müümiseks. Mõlemad jäid ju tegelikult KAPO-l lõpuni uurimata. Need on vaid tilgad merest. Sest raha aina ei jätku küll koolidele, haiglatele, päästjatele. See ongi tark investeering. Tavakodaniku asi on ainult õigetest õigemad tüürile juhatada. See jälle poliitiline termin. Valitud on tavaliselt juba enne valimisi.

Erakonnaseadusse tuleb teha ka muudatus, mille järgi kustutatakse registrist (koos tegevuse keelustamisega) ükskõik milline erakond, mis ei kogu kõigilt oma liikmetelt liikmemaksu vähemalt 1 protsendi ulatuses nende kogusissetulekust. Teiseks - lõpetada kõigi erakondade finantseerimine riigieelarvest, lubada aga neile sissetulekuid nt kirjastamistegevusest.

On päevselge, et on muudatusi vaja. Ometi hakkab keegi kasvõi mingitki mõtet arendama.

Tegelikult ei peagi häbi olema keskmisel ega ka vaesemal rahval,häbi peaksidki tundma nn.haritud ja end targaks pidavad eestlased,ka selle artikli kirjutaja.Kellele ta omameeli selle artikli, nende nõuannetega, kirjutas?Kas minule?Mida ma sellega peale hakkan?Lehed kubisevad tarkadest juttudest,aga riiki juhivad ikka ühed ja samad näod ja nii sünnibki ühel heal päeval uus Lenin Venemaal,kes nälgivale rahvale suurt vabadust taas tooma tuleb.Aina vähemaks jääb ka seda rahvast,kes mäletavad tema toodud vabadust jutumärkides ja pole midagi imestada,kui need kes ei mäleta, ka sellega kaasa lähevad.Teisalt,kas ongi enam Eestis elaval lihtrahval midagi kaotada?

Ah, et Indrek Tarand mullitab jälle tarkusi suust välja,,,aga ise poeb IRL-i kõhu alla. On ikka autoriteet mõnele... Kuuldes nime "Tarand, jälle" kisub mu suu muigele - no aga viitsib see mees vingerdada ja küll on edev, annab teist sellist kõrvale leida. Ja nagu polegi väga loll, aga edev üle mõistuse. See ta hukatus või populistlik edu ongi.

No kas te ei mäleta, mis Lätis juhtus, kus riik ei rahastanud erakondi? Rahastasid siis igasugused rahajõmmid, ärimehed tegid taskuparteisid jne. Aga meil käib ikka üks igavene hammastekiristamine iga sendi ümber, mis minu tasku ei kuku. Riik - see ongi üks väga kallis asi ja läheb ikka põlvkondi, et see oleks kindel ja jõukas. Ja mitte ainult äpude käesirutusi, ikka selle maksujõulisema osa poole, keda siis jälle muudkui kirume ja kiunume nende üle. Kas on uued, noored jobud, peale juba kasvanud, või ei suuda vanad parteihundid ennast vabas maailmas maksma panna? Igatahes ajab see pidev jura südame nii täis...

Just nii kostub siit....ka maailmast. No missugust valitsemist pole inimkond veel näinud? Kõike on? Pikka rahu, sõdasid, diktatuure, isikukultust, sotsialismi, kapitalismi, tsaare, keisreid, kuningaid, nõukogusid, riigikogusid, parlamente, presidente, nö. rahvavõimu...Mida te veel ei tea? Kus on kõige rahulikum ja rikkam kant: Norra, Rootsi, ka Soome: kuningad + parlamendid. Parlamentides igal pool erakonnad, mille poolt või vastu rahvas hääletab. Seal mitte iialgi 99, 99% kellegi poolt. Nii ongi. Aga millest teie siin ikka unistate? See kõik on enamuses olnud ja p....sse kukkunud. Rahvas ei ole 100 % tark, seetõttu igasugune jutt "Rahva valitud võimust" on sama läbilõikega. M.o.t.t.