Lp. Kalle Käsper! Lugesin huviga Teie artiklit Õhtulehes «Sündinud Eestis paariana» ja nõustuksin täielikult Teie seisukohtadega, kui jutt ei oleks minu kodumaast. Miks venelased üldse Eestis on? 1940. aastal olid siin ju vaid eestlased.
Kuid kõige suurem häbi suurele võimsale ja võitmatule vene rahvale oli kaotus eestlastele Vabadussõjas ja niisuguste asjade vältimiseks edaspidi tuli Eestis muuta venelased enamusrahvuseks. 16.09.1940. a. Rahva Hääle artiklist «Tallinn suurlinnaks» loeme: «Tallinn võib juba 5 aasta pärast olla poole miljoni elanikuga linnaks. Praegu on linna pindala 8740 ha suur ja elanike arv ulatub 160 000-le. Ilma suuremate raskusteta ja linna piire veelgi laiemale ajamata loodetakse siia mahutada lisaks praegusele 300 000 kuni 350 000 elanikku». Milleks Teie arvates oli tarvis neid võõrtöölisi? Kuid nii nagu enamik kommunistide plaanidest, jäi ka Eesti ümberrahvustamise plaan osaliselt täitmata. Venelased on enamusrahvusena vaid Põhja-Eestis.
Selle peale vaatamata õnnestus eestlastel oma iseseisvus taastada, ehkki olime integreerunud Vene impeeriumi ühiskonda. Eestlased oskasid vene keelt, olid oktoobrilapsed, pioneerid, parteilased ja ehitasid kommunismi. Kuid kirusid ja kannatasid venelaste okupatsiooni all. Balti ketis lootsin asjatult näha ka mõnd venelast.
Ja nüüd osad vahetusid. Venelased sattusid eestlaste okupatsiooni alla. Teame ilma Teie selgitusteta, kui ebameeldiv see on. Venelaste olukord on aga tunduvalt parem, kui oli meil. Nende kodumaad ei okupeeri keegi ja nad võivad vabalt eestlaste okupatsiooni alt lahkuda. Eestlastel vene okupatsiooni all seda võimalust ei olnud. Niisiis olgu rõõmus nende meel, Venemaa on alles veel!
