Mulle ta ütleb, et tal on kiire. Et kannatust, musike. Mina muudkui ootan, see on kestnud juba mitu nädalat. Kaua võib? Aga siis tuleb nii muuseas kogemata jutu sees välja, et ta on sõpradega Lätis käinud, laupäeval maal sauna teinud. Siis ju pole nii kiire, vähemalt helistada ju võiks ja peaks. Miks mina pean talle helistama, miks tema laseb kümme sekundit moblal kutsuda ja siis katkestab kõne? Nii pole ju aus!
Võtsin Mireille Mathieu kontserdile piletid, ammu oli teada, palusin tal aeg planeerida. Ikkagi leidis põhjuse, miks tulemata jätta. Õnneks rääkisin ema nõusse, käisingi temaga. Õudselt tore oli. Täna siis lõpuks tuli oodatud kõne, vist süümekad. Kui hästi läheb, saame laupäeval kokku, aga selles ei saa veel kindel olla. Kes teab, mis ette võib tulla.
Kairi
Stella: Pole halba ilma heata, kindlasti valmistasid sa emale Mathieu kontserdielamusega suuremat rõõmu, kui ajahädas mehele see olekski pakkunud. Hea laps! Aga
sinu meesterahvas vingerdab küll nagu ussike kalamehe õngekonksu otsas. Sa muudkui ootad ja loodad. Ka siis, kui mehel pole tuju või on muud tegemist. Lase ta lahti! Jäta ta rahule kas või pooleks päevaks. Kütku pealegi sauna või käigu naabritel külas, igast sammust ei pea kohe aruannet esitama.
Laupäeval kohtute? Tunne sellest rõõmu ja palun, ära mossita!
