Minu mees lausa kees vihast, kui ma tema asju koristasin, teda aga kodus polnud. Ta tuli alles pühapäeva õhtul, selle aja peale ajas majaesine prügikonteiner üle ääre. Muidu oleks ta oma asju otsima tormanud. Ta karjus minu peale nii, et korter kajas – sada korda olen sulle öelnud, et minu asju sa ju ei puutu! Kus mul õrnuke, laud oli juba kaardus tema sodi all. Õudselt piinlik, sest kõik naabrid nagunii kuulsid. Pühapäevaõhtu, enamik neist oli kodus.
Mina kah vihastasin, mida see mees lõpuks endast kujutab: viskasin mõned ajakirjad ja paberilehed ära, ja siis? Enda rahustamiseks tegin veini lahti, esimese kättejuhtuva pudeli, mille ma kapist leidsin. Selle eest oleks mees mulle kätega kallale tulnud. Kust mina pidin teadma, et see oli ilgelt kallis jook ja eriliseks sündmuseks mõeldud. Muideks, maitses nagu mingi 5eurone tavaline vein, ei midagi erilist. Tehke mulle selgeks, mille peale mees lolliks läks? Anne
Stella: Mees läks väga lihtsal põhjusel hetkeks lolliks, sest naine tungis tema eravaldustesse ja pani kalli veini nahka. Siiski tuleks tekitatud kaost rahulikult võtta, ärajoodud veini pärast kisa tõsta ei maksa, see ei täida tühja pudelit. Ju siis oligi eriline hetk naise jaoks saabunud. Teinekord olgu mees targem, pühendagu naine asjasse või varustagu veinipudel hoiatava sildiga.
Mis aga koristamisse puutub, siis selles osas on inimestel väga erinevad arusaamad. Mõni koristab kogu aeg, teine kord nädalas ja kolmas leiab, et polegi nagu midagi koristada.
Järgmine kord, kui mehe osaluseta tema lauda revideerite, ärge kiirustage kogu kraami hoobilt prügikonteinerisse viima. Tõstke teie meelest sodi küll prügikotti, kuid jätke see neutraalsele alale, et omanik saaks sellele viimase otsustava pilgu peale heita. Pole välistatud, et kogu kraam rändab tõepoolest tuppa tagasi.
