Majaostuplaaniga sõidetakse rohkem ringi suvel, ehkki ehituslikest üksikasjadest täpsema ülevaate saamiseks oleks õigem teha seda sügisel ja talvel, kui ümbritsev rohelus tähelepanu ei hajuta.
Kinnisvaravaldkonna üks käibetõdesid ütleb, et kolm tähtsat asja elamu juures on asukoht, asukoht ja asukoht. Ega see olegi vaid naljaks öeldud – just asukoha järgi kodu enamasti ju valitakse. Kes peab oluliseks ümbritsevaid loodusvaateid, kellele on tähtis privaatsus, kes tahab, et kodu oleks töökohale lähedal– valiku teeb igaüks ise põhjusel. Kui tulevase kodu asukoht on meelepärane, tuleks kindlasti tähelepanelikult üle vaadata kõik krundil olevad hooned. Selleks on sügis ja talv märksa parem aeg kui suvi.
Rohelus ei eksita uudistavat pilku
Hilissügisel ja talvel ei lase majaotsija end naljalt segada emotsioonil, mis suvel väga kergesti võib tekkida näiteks maja ümbritsevas aias voogavat õitemerd vaadates. Raagus puude keskel on maja ja muud krundil paiknevad ehitised hästi näha, ilmsiks tulevad nii mõnedki miinused, mis suvel roheluse varju jääksid.
Milline on piirdeaia ja ligipääsuteede seisukord, tänavavalgustus, missugune on krundi drenaaž, kuhu kuhjuvad enamasti hanged, kuidas on korraldatud lumekoristus – kõik see ja veel hulk pisiasju, mille peale suvel tihti mõeldagi ei oska, on sügisel ja talvel justkui peo peal.
Tingimata tuleb üle vaadata kõik vajalike kommunikatsioonide liitumislepingud, hoone kasutusluba ja energiamärgis, pooleliolevate ja renoveerimisjärgus elamute puhul peab senisel omanikul kindlasti olema ette näidata ka ehitusluba.
Uute majade puhul tasub tutvuda ehitusprojekti ja ehituse järelevalve päevikuga – ehitusvallas võhik peaks kaasa võtma kellegi, kes neid asju jagab, et kõigest õige ülevaade saada.
Neile, kes ise ehitusküsimustes kuigi kodus pole, kulub abi kindlasti ära ka remondiootel maja seisukorda hinnates. Renoveeritud majaga võrreldes on niisugusest hoonest märksa lihtsam tõest pilti saada, sest konstruktsioon on kohati paljastatud ning kriitilisi ja asjatundja pilgule väga kõnekaid kohti on võimalik uuringuks avada.
Renoveeritud ja ümberehitatud elamutes on tegelikku olukorda vaid pealiskaudsel vaatlusel väga raske kindlaks teha – konstruktsioonielemendid on kaetud soojustuse, kena krohvi ja pilkupüüdvate viimistlusmaterjalidega.
Remonditud majas ole eriti tähelepanelik
Renoveeritud hoones oleks abiks maja algsed ehitusjoonised ja omaniku võimalikult täpne info tehtud tööde kohta. Varjatud puudused tulevad ajapikku ilmsiks ja sellisel juhul on uuel omanikul võimalus tehingust tagasi astuda, nii et tegelikult on hoone müüjal arukas neid mitte enda teada hoida.
Maja ebapiisavast või valesti paigaldatud soojustusest on ka välisel vaatlusel lihtne aimu saada, kui osatakse märgata pisiasju: laiguti paljaks sulanud katus ja jääpurikad räästais, seespool külmad põrandad ja välispiirded. Uurida tuleb ka küttearveid – kui maja soojana hoidmiseks on küttekulud üldpinna kohta liiga suured, on põhjuseks ilmselt soojustuse puudujäägid.
Üldjuhul vahetatakse maja renoveerides uute vastu ka kõik aknad, mis sageli viib tasakaalust välja maja nn. loomuliku ventilatsiooni. Seepärast tasub kindlasti selgeks teha, kust pääseb hoonesse värske õhk ja kuidas on lahendatud väljatõmme.
Ahjud-pliidid, korsten ja keskküte
Ahiküttega majas tuleb põhjalikult üle vaadata ka pliit, ahjud ja korsten. Hea, kui omanikul on ette näidata viimane korstnapühkija allkirjastatud ülevaatusakt, mis annab aimu korstna tehnilisest seisukorrast.
Keskküttesüsteemi ülevaatus, paigaldusaja täpsustus ja viimase hooldusaktiga tutvumine lisavad meie infoportfelli kenasti vajalikku teavet.
Unustada ei maksa ka elektrit: üle tuleks vaadata elektrikaablid ja -tarvikud ning tutvuda plaaditud pindade aluste küttekaablite ja torude paigaldusjooniste ja -tehnoloogiaga.
Mida rohkem infot ostja saab, seda lihtsam on tal teha ostuotsust!
