Oleme kaugel valgete erakondade käibearvamusest, nagu oleks kogu Eesti poliitika ebaeetilisus koondunud vaid Keskerakonda. Piisab ainult vaadata samade poliitikute erisuguseid reaktsioone viimase aja suurte skandaalide puhul. Eesti elamislubade ärimine vene allilmategelastele isamaalisuse sildi all ei pälvinud presidendi erakorralist telepöördumist ning Reformierakondki tervitas seda äri kõrvalukustava vaikusega. Oleme juba harjunud, et poliitiku kohtu alla andmine eeldab poliitilist tahet, sestap pole meil põhjust pidada Keskerakonna aukohut toimunule hinnangu andmisel ei pädevamaks ega ebapädevamaks kui IRLi aukohut elamislubade asjus.
Selge, et politsei peab tuvastama, kuidas sattus Hannes Rummi kirjavahetus Keskerakonna kätte, milline roll on selles olnud sotside leerist ära hüpanud munitsipaalkirjakandja Ivor Onksionil ja kas nendes kirjades sisalduv võis ikka põhjustada sotside nõuniku pettumise oma erakonnas ja sealt lahkumise. President Ilvese valimiskampaaniaga seostatud Rummi kirjade skandaali asjus tegi erakorralise telepöördumise ka president ise, nimetades erakondade varjatud rahastamist, fiktiivsete elamislubadega kaubitsemist, avaliku võimu müümist ja teise inimese kirjavahetuse vargust poliitilise moraali kriisiks. Alles nüüd ärkas mõnes tipp-poliitikus eetika, mis kõigi varasemate kriiside ajal mugavalt tukkunud oli.
Peaminister Ansipi mõtet, et skandaalid tugevdavadki poliitilist kultuuri, võib aga mitmeti mõista – mida rohkem skandaale, seda parem? Mõistame, et vähemalt osa valgete poliitikute arvates võiks Eesti poliitilist kultuuri oluliselt tugevdada Keskerakonna suunamine Rahvaliiduga sama teed. Ent kas me ei liigu nõnda ohtlikult Venemaa stiilis ühe-ja-õige-partei-süsteemi poole?
Arvame, et erakondade aukohtud ja tõekomisjonid on ennast siiani näidanud mitte tõe, õiguse ja õigluse väljaselgitamise paigana, vaid mugava ja kodustatud organina õigusemõistmise matkimisel. Erakondadel on nõnda õnnestunud avalikkust mõnusalt kontrolli all hoida, nüüd on avalikkusel aeg ja õigus nõuda valituilt ka sisulisi vastuseid, ausust ja ka vastutust. Seda õiget.
