Kas saja aasta pärast loevad inimesed tõesti üksteise mõtteid ja naised kasutavad rasestumiseks katseklaasiviljastust sama tihti kui meest? Briti ringhäälingu uudisteportaal palus BBC News inimestel ennustada, milline on elu aastal 2112. Tulevikunägemuste realistlikkust kommenteerivad futuroloogid Ian Pearson ja Patrick Tucker.
Nanorobotid lendavad mööda keha ja parandavad rakke
Futuroloog Tucker peab seda täiesti võimalikuks. "Praegu on meditsiinilised nanorobotid olemas üksnes teoorias ja nanotehnoloogia on pigem teadus materjalidest. Kuid see valdkond kasvab tohutu kiirusega."
Kosmoseliftid teevad kosmosereisid odavaks ja lihtsaks
Pearsoni hinnangul võib tulevikus nõnda sündidagi. "Kindlasti on siis olemas juba esimesed kosmoseliftid ning ehkki "odav" on suhteline mõiste, on see kindlasti odavam kui tavapärane kosmosearendus." Laialdast kosmoseturismi Pearson siiski ei usu, sest see on enamiku jaoks ikkagi liialt kallis.
Inimene suudab ilma ohjes hoida
Briti futuroloogid peavad seda üsna tõenäoliseks. Juba on olemas tehnoloogiad tornaadode rahustamiseks ja vihma loomiseks, seletab Pearson. "Ilmselt on tulevikus olemas tehnoloogia ilma juhtimiseks siis, kui meil seda vaja on," ütleb ta, lisades, et tavakasutuseks on see ilmselt siiski liiga kallis, seda võidakse rakendada ränkade kahjustuste ennetamiseks olulistes piirkondades.
Luuakse surematud inimesed, kes on vapustavalt intelligentsed
See võib teoks saada tänu DNA- ja robotiteadusele. Pearsoni arvates on šansid 9/10. "On tõenäolisem, et see saavutatakse ajusidemetega, mis suudavad otse elektroonikat kasutada," märgib ta ning lisab, et inimeste eluiga pikendab kindlasti ka geneetiline muundamine. "See hoiab inimesed elus, kuni elektrooniline surematustehnoloogia mõistliku hinnaga vabalt saada on."
Teadlased on saavutanud läbimurde tuumaenergeetikas
Pearson usub sellesse raudselt ning arvab, et see võib juhtuda juba aastatel 2045–2050. "Saadav kasu sõltub sellest, millised muud energiatehnoloogiad meil selleks ajaks olemas on. Võimalik, et kasvab ka kildagaasi [kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas] või hiiglaslike päikeseenergiaseadmete kasutamine. Ma ei usu, et tuuleenergia tulevikus kasutusel on."
Naised rasestuvad pigem kunstviljastuse kui mehe abil
"Üsnagi reaalne. Vähemalt valib üha rohkem paare vanamoodsa sigitamise asemel arenenud viljakustehnikaid," ennustab Tucker. Ta usub, et viljakuskliinikutes muutub üha tavalisemaks implantatsioonieelne geneetiline diagnoos: kunstliku viljastamise teel saadud embrüote seas tehakse põhjalik valik. Praegu on selle tehnika abil võimalik embrüol tuvastada umbes pooli kaasasündinud haigusi. Kuid järgmise aastakümne jooksul juba peaaegu kõiki, usub tulevikuekspert.
Meid ühendatakse arvutiga, et aju kiiremini töötaks
Pearson on veendunud, et paljudel inimestel avaneb selline võimalus juba 2050. aastaks. "Aastaks 2075 kasutab enamik inimesi arenenud maailmas ajutöö parandamiseks masinate abi ja sajandi lõpuks teevad seda kõik."
Me suudame suhelda mõtete ülekande teel
Pearson peab seda täiesti reaalseks. "Mõtete väljasõelumine ja nende edastamine teise ajusse pole tulevikus eriti raskem kui nende salvestamine internetti." Tucker nendib, et "sünteetiline telepaatia" kõlab hollywoodlikult. "Ent see on täiesti võimalik, seni kui suhtlemise all peetakse silmas elektrilisi signaale, mitte sõnu."
Maailmas on üks-ainus rahaühik
Pearson peab seda reaalseks. "Ilmselt on sajandi keskpaigaks olemas ainult paar piirkondlikku valuutat ning kogu maailmas pruugitakse ülemaailmset elektroonilist valuutat. See tähendab, et järk-järgult langevad teised kasutusest välja ning sajandi lõpuks jääb alles üksainus." Teine futuroloog seevastu usub, et järgmistel aastakümnetel tuleb valuutasid hoopis juurde.
Ookeanist ei püüta mitte üksnes kala, vaid ka muud
On see võimalik? Ian Pearsoni meelest on tõenäosus 10/10. "Tulevikus tuleb meil toita 10 miljardit inimest, aga loodus ei suuda nõudlusega sammu pidada." Pearsoni ettekujutuse järgi hakatakse ookeanis kasvatama järjest rohkem kala, aga ka vetikaid, mis sobib taastuvaks energiaressursiks. Tucker peab seda samuti reaalseks. Ühe uurimuse kohaselt võivad mereveevetikad, mida on geneetiliselt muundatud, omandada õhust rohkem lämmastikku, kui tavalised vetikad seda suudavad, ja vabastada kuni 68% värskest veest, mida tavapärane põllumajandus praegu vajab. See vesi võib aidata veepuuduse käes vaevlevaid riike.
