Iga aasta algul kerkib ajakirjanduse tähelepanu keskmesse riigikogu liikmete palga küsimus, täpsemalt paratamatu palgatõusu küsimus, kuna nad ise oma töötasu muuta ei saa.
Riigikogu liikme palga suuruse aluseks on töötajate keskmine palk, mida olenevalt positsioonist korrutatakse vastava kordajaga. Need põhimõtted on sätestatud seadusega ja selle seaduse muutmiseks on ette nähtud kord, millega ei ole võimalik muuta riigikogu praeguse koosseisu palga-arvutamise põhimõtteid, kuid on võimalik seda teha riigikogu järgmise koosseisu tarvis. Kuna valimisseadus kindlustab võtmepositsioonil olevate poliitikute tagasivalimise, siis loomulikult ei olda huvitatud palgaarvutamise põhimõtete muutmisest.
Keskmise palga eri metoodikad
Keskmist palka arvutatakse erinevat moodi ja nii on ka saadud numbrilised tulemused erinevad. Räägitakse ju bruto-, neto-, reaal-, miinimum- ja alampalgast ning nende keskmisest. Brutopalk sisaldab netopalka ja kohustuslikke makseid, milleks on tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse. Reaalpalk on kaupade ja teenuste hulk, mida saab tinglikult osta hinnaindeksiga korrigeeritud rahalise palga eest, miinimum- ehk alampalk on kasutusel seoses palga alammääraga. Keskmist palka arvutatakse kuu, kvartali ja aasta kohta. Aasta lõpus tavaliselt makstakse jõulu- ja muid preemiaid ning need summad tõstavad igal aastal detsembrikuu ja neljanda kvartali keskmise palga kõrgeimaks.
Keskmist palka arvutatakse riigi tasandil statistikaameti ning maksu- ja tolliameti poolt ja need arvutatud keskmised summad ei kattu.
Maksu- ja tolliameti avaldatavas palgastatistikas saadakse keskmine palk aruannetes töösuhtega deklareeritud väljamaksete kogusumma jagamisega isikute arvuga, kellele on tehtud väljamakseid. Arvesse lähevad nii täis- kui ka osalise tööajaga töötajad. Saadud tulemus ei sisalda erisoodustusi ja seetõttu jääb väiksemaks statistikaameti poolt esitatust.
Statistikaameti poolt leitava keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud – tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest.
Tasus töötatud aja eest kajastuvad ajatöö- ja tükitööpalk, lisatasu ületundide, öötöö, puhkepäevadel ning tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsioonitasu ja teised makstavad lisatasud ja preemiad, mille arvestamise aluseks on töötatud aeg.
Tasus mittetöötatud aja eest lähevad arvesse puhkusetasu, tööseisakutasu, osaliselt tasustatava puhkuse tasu töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel, taseme- või töökoolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (näiteks puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg.
Brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm). Loonustasu on seotud erisoodustusega. Näiteks tööandja pakub teile kohvi või käib kolleegiga lõunal, siis need deklareeritud kulud kajastuvad arvutatud keskmise palga summas. Mida rohkem asutuste raha meil kulutatakse loonustasudeks (restoraniarved jne), seda kõrgemaks kujuneb statistikaameti poolt leitav keskmine brutokuupalk. Erinevuseks võrreldes maksu- ja tolliameti arvutustega on veel asjaolu, et nemad opereerivad kõigi isikute arvuga, kellele on tehtud väljamakseid, statistikaamet aga arvutab täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. Näiteks, kui on kaks poole tööajaga töötajat, siis arvutustes kajastub see ühe taandatud töötajana. Statistikaameti keskmise palga summat suurendavad nii loonustasude summad kui ka taandatud töötajate arv, mis on reaalsest töötajate arvust väiksem ja sellega arvutustes suurema rahasumma jagamisel väiksema töötajate arvuga saadaksegi suurem keskmine palk.
Riigikogule kõrgeim võimalikest
Tulles nüüd keskmise palga juurest tagasi riigikogu liikmete palga juurde, siis selle arvutamise aluseks on statistikaameti poolt arvutatud keskmine brutokuupalk, mis erinevate metoodikate alusel arvutatud keskmistest on kõrgeim ja aluseks võetakse aastast omakorda see periood, kui see keskmine on kõrgeim (aasta lõpus).
Paratamatult kerkib küsimus, miks võeti riigikogu liikmete palkade arvutamiseks see kõrgeima väärtusega keskmine? Aga sellepärast, et siis tundub rahvale riigikogu liikmete palgaerinevus mõnevõrra väiksemana. Loogiline oleks, et riigikogu liikmete palga suurus oleks sõltuvuses, nagu mitmel pool mujal, kinnitatud palga alammääraga, kuid sel juhul sama palgataseme saamiseks on ju erinevus kordades oluliselt suurem kui ülespaisutatud keskmise puhul. Seda nimetatakse trikitamiseks ja see on siiani edukalt toimunud.
Olen kuulnud paljude inimeste imestust keskmise palga suuruse üle. Tegelikult see arvutatud keskmine palga number ja inimeste reaalne palk on väga erinevad suurused. Statistikaameti info kohaselt saavad kaks kolmandikku töötajatest palka, mille suurus on võrdne või väiksem arvutatud keskmisest.
Riigikogu liikmetel on tööga seotud kulutuste hüvitis kuni 30% lihtliikme palgast. Kui rahvasaadik läheb valijaga lõunale, siis selleks ta palgaraha ei kuluta, vaid maksab selle hüvitisteks ette nähtud summadest. Samal ajal tema palga suuruse arvutamisel on tööandjate poolt toidule-joogile ja muule tehtud kulud sisse arvatud.
Mida rohkem riigikogu liikmed ja teised juhid hüvitistele raha kulutavad, seda kõrgemaks muutub aastavahetusel riigikogu liikmete järgmise aasta palk. Juriidiliselt on kõik JOKK, aga kuidas see mõjutab inimeste hinnanguid riigikogulastesse, on omaette küsimus ja ei ole selle artikli teemaks.
