Uuel aastal on pealinnas üks maks vähem, sest kaob 2010. aasta 1. juunil rakendunud müügimaks.
Mäletatavasti tekitas maksu kehtestamine ja üheprotsendiline maksumäär üleriigilise poleemika, kas ja kuidas mõjutab see hindu ja tarbijate käitumist. Täna võivad kõik pealinlased takkajärele teha omad järeldused, kas ja kui palju hirmujutud paika pidasid.
Müügimaks kui sundkäik
Eesti majandusruumis ei olnud müügimaksu kehtestamine 2010. aastal midagi enneolematut. Haapsalus kehtis müügimaks 1995.–2006. aastani, müügimaks kehtis ka Maardu linnas ja Harku vallas.
Sarnaselt riigiga otsisid ka omavalitsused toona alternatiive oma eelarve täitmiseks. Ajal kui riik vähendas omavalitsustele eraldatavat tulumaksuosa ja tõstis kogu riigis aktsiisi- ja käibemaksu, oli omavalitsustel sundkäiguna vaja tasakaalustada oma eelarvet lisakatteallikate abil. Kusjuures ka rahandusminister Jürgen Ligi ütles 2009. aasta lõpul, et ei pea müügimaksu halvaks. Vastupidi – oleks kasulikum, kui kõik omavalitsused teeksid seda koos. «Maksustada tarbimist on õige. Kui peaks minema maksude juurde, tuleks tõsta käibemaksu 1%,» ütles minister Harjumaa omavalitsuste liidu nõupäeval.
Ent Tallinna eesmärk ei olnud müügimaksu kehtestades maksustada tarbimist. Eeskätt oli pealinnas kehtestatud müügimaks vastukaaluks ja katteallikaks valitsuse tehtud ränkadele otsustele ja kärbetele.
2009. aasta sügise lõpul, kui Tallinna plaanitav müügimaks üleriigiliselt «suureks puhuti», ei olnud omavalitsused veel toibunud sama aasta 1. juulil jõustunud ootamatust kaheprotsendilisest käibemaksutõusust. Ehk on veel lugejal meeles, et käibemaksumäära tõsteti 2009. aasta suvel alla kahenädalase etteteatamisega kogu riigis.
Müügimaksu kadumine lööb hinnad alla?
Meenutamist väärib ka õiguskantsler Indrek Tedre seisukoht, et ootamatu käibemaksutõus oli ebapiisava etteteatamisaja tõttu põhiseadusvastane ja 1. juulil 2009. aastal jõustunud käibemaksuseaduse muudatused on vastuolus põhiseadusega, sest ei jätnud maksukohustuslastele piisavalt aega käibemaksutõusust tulenevate ümberkorralduste tegemiseks.
Toona riigikogus olles jäi tahes-tahtmata mulje, et koalitsioonierakonnad kasutasid Tallinnas plaanitavat müügimaksu (mille jõustumiseni oli üle poole aasta aega) ettekäändena pöörata avalikkuse tähelepanu pealinna peagi tabavale majanduskatastroofile ja maksutõusule. See lüke õnnestus igati, sest sõnapaar «Tallinna müügimaks» hajutas kõik pilved nii käibemaksutõusu kui ka 1. jaanuaril 2010 tulnud aktsiisimaksutõusu kohalt. Niisamuti jäid 2010. aasta suvel sellesama sõnapaari varju ka eurole ülemineku kinnitus ja sellest alguse saanud esimesed skeptikute arvamused, kas ja kui palju euro tulek võiks hindu mõjutada-kergitada.
Nüüd, kui müügimaks pealinnas kaotatud, peaks kõike eelnevat arvestades hinnad teoreetiliselt Tallinnas langema. Ent juba on enamik Eesti suuremaid toidupoodide jaekette kui ühest suust kinnitanud, et kehtivuse kaotav müügimaks pealinnas hindade langust kaasa ei too, sest maksust tingituna polevat need kunagi tõusnud. Takkajärele oligi niisiis reaalsus midagi muud, kui kaks aastat tagasi valitsuse koalitsiooniparteid püüdsid tarbijatele-ettevõtjatele väita ja näida.
Tänavu oktoobri lõpul ütles Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis, et tuleks langetada töötuskindlustusmaksu, ent ei pea piirduma vaid sellega – ka käibemaksu ja aktsiiside langetamise peale võiks mõtlema hakata. Olen igati päri, et maksukoormuse teemaga tuleks hakata uuesti tegelema. Kui ka valitsuse mälu on lühike, siis ei pruugi see nii olla tööandjatel-võtjatel – vihjan siinjuures valitsuse lubadusele masu ajal, et maksutõusud on ajutised ehk kui masu saab läbi, siis alandatakse ka käibemaksu.
Kaks aastat tagasi Toompea koalitsioonil pinnuks silmas olnud müügimaks Tallinnas on kadunud. Kas on oodata samaväärset otsustavat sammu valitsuselt – langetada käibemaksumäära lubatud 18%le?
