KOMMENTAAR | "Let’s do it!" saagu Eesti kuvandiks maailmas (8)

Eesti kuvand maailmas mõjutab otseselt huvi ja usaldusväärsust meie majanduse, kaupade ja teenuste vastu, meie rahva ja riigi vastu. Positiivne kuvand aitab kaasa majanduskasvule, uute töökohtade tekkele ja soodsale kohale maailma riikide pingereas.

Eesti riigi mainekujunduse vankri ette tuleb rakendada mingi tõestisündinud edulugu, mida oleks kaasakiskuv ja lihtne üle maailma mõista, mis kõnetaks riike ja rahvaid sõltumata rahvuslikest, kultuurilistest või poliitilistest erimeelsustest, lugu, mis oleks positiivne ja veenev. Abstraktsed hüüdlaused tänapäeval enam ei tööta.

Usun, et "Teeme ära!" ehk siis rahvusvahelise nimetusega "Let’s do it!" oleks just selline lugu, mis aitaks kogu maailmas Eesti tutvustamisele kaasa. See on värvikas, positiivne ja jääb hästi meelde.

2008. aastal üliedukalt toimunud aktsioon ühendas kümneid tuhandeid inimesi ühe eesmärgi nimel – hoida meie loodust ja elada puhtamas keskkonnas.

Meid teatakse vähe

Nüüdseks on "Let’s do it!" omaks võetud juba 16 maailma riigis ja nimekiri kasvab iga päevaga. Meie lool on tohutu potentsiaal kasvada globaalseks, kutsudes maailma rahvaid ja riike ühiselt tegutsema, aga selle levikule peame kõik üheskoos kaasa aitama. Idee eestvedaja Rainer Nõlvak kavandab järgmiseks aastaks juba ülemaailmseid koristuspäevi, mida ta ka ÜROs edukalt presenteeris. Miks mitte kasutada seda lugu samuti Eesti riigi mainekujunduse hüüdlausena, et tekiks mastaabiefekt!

Elame paraku maailmas, kus mõned kolleegid isegi Euroopa Liidu liikmesriikidest küsivad: "Kus see Eesti asub ja mis teil seal on?" Mis siis veel muust maailmast rääkida. Kogesin seda äsja Viinis toimunud Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee kogunemisel, kus rahvaesindajad rohkem kui 40 riigist võtsid harvaesineva üksmeelega omaks üleskutse viia Eestis sündinud "Teeme ära!" kõikidesse Euroopa Liidu, Vahemere ja Põhja-Aafrika riikidesse. See näitab, et algatusel on tohutu potentsiaal levida.

Miljardid inimesed üle maailma pole Eestist mitte midagi kuulnudki, ehkki kipume oma hinnangutes optimistlikumad olema. Samas on meil võimalus ise enda tutvustamiseks palju rohkem ära teha. Lugu, mis enese eest räägib ja teistele edasi jutustama paneb, aitaks kõvasti kaasa, sest head lood levivad ikka suust suhu. Sotsiaalmeedia edu võtmeks on samuti sisu, mida inimesed tasuta ise loovad ja sõpradega jagavad. Just nii oleks kõige mõttekam ja suhteliselt vähe kulutusi nõudev ka Eesti lugu levitada.

Koos Austria parlamendi ülemkoja liikme Stefan Schennachiga peame märtsiks esitama raporti "Let’s do it world". Hämmastav oli, et isegi Iisraeli ja Palestiina esindajad lubasid raporti koostamisel koostööd teha, mis on murepiirkonnas suhteliselt haruldane. Eestis sündinud idee aitab seega liita rahvaid sõltumata nende erimeelsustest.

Mis maa see on?

Eesti peaks riiklikul tasandil samuti tegema kõik, et see idee jõuaks võimalikult paljude inimesteni meie planeedil, kandes endaga ühtlasi kaasas pitserit, et see on eestlaste algatus. Nii aitab see ühtlasi ka meie riiki tutvustada. "Let’s do it!" on köitev ja kaasakiskuv, jutustades sellest, kuidas me kõik saame natuke kaasa aidata oma elukeskkonna puhtana hoidmisele. See peegeldab ka meie väärtushinnanguid – kui oluline on Eestis kaunis loodus, et me hoolime oma elukeskkonnast ja kutsume kogu maailma rahvaid endaga kaasa.

Nimekate mälu- ja mainekujundusekspertide sõnul kinnistuvad just sõnapaarid inimeste mälus kõige paremini tänu seostele nende vahel. Ka geograafilistele nimedele viidates on tuntus selgelt tajutav sellistel sõnapaaridel nagu Kyoto protokoll, Sydney ooperimaja, Schengeni viisaruum, Egiptuse püramiidid, Lapimaa põhjapõdrad, Niagara kosk jne.

Millega assotsieerub inimestele maailmas sõna Estonia? Mis tuleb sellega seoses kõige esimesena meelde ja kas me oleme sellega piisavalt tegelnud? Ilmselt võiksime palju rohkem teha. Loodetavasti hakkab tasapisi ununema seos ühe uppunud laevaga ja selle asemele tekib uus, helgem pilt.

Paremini jäävad meelde just need lood, mis iseenda eest räägivad nagu tõestisündinud muinasjutud. "Teeme ära!" on kahtlemata üks selline. See on suurepärane Eesti lugu, mis kaasab ja kõnetab, lisaks veel kodanikualgatus rohujuure tasandilt, mis oma elujõudu juba veenvalt tõestanud.

Riigi kuvand sõltub paljudest faktoritest. Osa kuvandist on mõjutatud sellest, mida me teeme, mis sündmused meiega seonduvad ja kuidas meedia neid kajastab. Teine osa aga sõltub paljuski sellest, kuidas me ise sellest maailmale teada anname.

Iga riik võitleb klientide eest, kes nende tooteid ja teenuseid tarbiksid ja just neid külastaksid.

Teeme ära!

Praegu on Eesti riigi mainekujundus tervikuna koordineerimata ja paljude organisatsioonide vahel killustatud. Ühtne strateegia puudub. Üsna palju tehakse ettevõtluse arendamise sihtasutuses, mõndagi välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonnas ja saatkondades. Natuke tegeleb sellega ka Eesti Instituut, aga tõhus koostöö kõikide institutsioonide vahel ja ühtne tegevuskava tegelikult puudub, kuna konkreetset vastutajat riigi mainekujunduse eest pole.

See, millisena tajutakse meid maailmas, sõltub paljuski ka teadlikust mainekujundusest. Meil ei ole kindlasti vaja propagandaministeeriumi, aga Eesti kuvandi parandamine vajab läbimõeldud, reaalseid samme. Lühinägelik oleks koordineeritud mainekujunduse tähtsust ignoreerida. Vajame mõtestatud tegevust oma riigi positiivse kuvandi loomisel.

"Welcome to Estonia!" oli omas ajas ja ruumis esimene arglik, aga siiski tubli samm, mis paraku maatasa materdati. See hüüdlause polnud siiski lugu, mis ise enda eest räägib. Lisaks on peamiselt turismi turunduseks loodud loosung praeguseks oma aja ära elanud. Eesti vajab uut lugu, mis ei puudutaks ainult turiste või välisinvestoreid, vaid aitaks kogu meie maad maailmas paremini mõista.

Riigikogu väliskomisjon on seda juba mitmel istungil arutanud ja kuulamised jätkuvad, aga suurem strateegiline töö ootab kindlasti veel ees. Olgu meie strateegia mootoriks siis Skype, Arvo Pärt, "Teeme ära!", või mingi muu edulugu, aga see kava tuleb igal juhul koostada.

"Let’s do it!" kõnetab miljoneid väga selge sõnumiga, paneb kaasa mõtlema ja sellest rääkima. "Let’s do it!" on globaalse potentsiaaliga kaubamärk, mis sündis rohujuure tasandil, soovist midagi üheskoos paremaks teha. Kui see suudab natukenegi maailma paremaks muuta, siis oleme astunud sammu samas suunas kui legendaarne Steve Jobs, kes on öelnud: "Inimesed, kes on piisavalt hullud, mõeldes, et nad suudavad muuta maailma – tegelikult muudavadki seda."

Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest

(:) must meedia ja must raha hukutavad Eesti riigi (19)

Kommentaar | (:)KIVISILDNIK
Kodanik Meikari puhtsüdamlik ülestunnistus ei tohiks meid kedagi üllatada, iga tädi Maali ja nimetu Delfi kommentaatorim**n teab, et kõik poliitikud on sead, värdjad ja reeturid. Poliitikud ja must raha on lõputu ja tüütu teema – Edgari idaraha, sotside idaraha, roheliste hämarad skeemid, isamaaline kodakondsusmüük, raudteemüük, kolhoosnikepartei maadevahetus, erastamine, kodanik Pandi edulugu – see teema on lõputu.

KOMMENTAAR | Maksuseadus pea pealt jalgade peale (5)

Kommentaar | Jaan Metsaveer, TTÜ emeriitprofessor
Viimasel ajal on ka valitsusparteid hakanud rääkima sellest, et tööjõumakse on vaja vähendada. Praegune tööjõu maksukoormus on tõesti liiga suur. Kahjuks aga kaasnevad jutuga tööjõumaksude vähendamisest jutud kaudsete maksude suurendamisest, sest käibemaks ei olevat tööjõumaks.

Privaatsus tähendab ka ilmajäämist (2)

Kommentaar | Vahur Afanasjev, kirjanik
Inimestel ei maksa seoses Google Streetview’ga privaatsuse kadumise või oma avaliku kuvandi kontrollimatuse pärast väga muretseda, leiab kolumnist Vahur Afanasjev.

KOMMENTAAR | Tallinn väärib palju paremat (22)

Kommentaar | Jakko Väli, kolumnist
Järgmise aasta kõige olulisem küsimus Eesti poliitilises konnatiigis on, kas pärast kohalike omavalitsuste valimisi õnnestub Savisaarel säilitada linnapea koht või sunnitakse ta sellest loobuma.

KOMMENTAAR | Vene koolis on aeg eelistada ENSV asemel Eesti Vabariigi huve (7)

Kommentaar | Sergei Metlev, Noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse liige
Sattusin lugema TLÜ õppejõu Vitali Belobrovtsevi kommentaari "Likvideerime vene gümnaasiumid õilsa eesmärgi nimel" 3. mai Õhtulehest ja mõtlesin, et sellisele kirve-propagandale peab vastama, kuna autor viib häbenematult inimesi eksitusse rusikaväidetega "venekeelse hariduse likvideerimisest" ja seostab osaliselt eestikeelset õpet sunniviisilise eestistamisega.

Mitte ainult Ansip, vaid terve riik on väsinud? (23)

Kommentaar | Nasta Pino, vabariigi kodanik
Hiljuti tunnistas meie peaminister avalikult, et ta on väsinud. Imelik küll, kuid seda oli kosutav kuulda. Ka tema, nagu paljud meist. Temagi on inimene, mitte igiliikur, kelle eesmärk on oma riiki igavesti eesliinil hoida, teistest parem olla.

«Neegriküsimus» on põletavalt päevakorral? (34)

Kommentaar | Jüri Kallas, literaat
Sõna «neeger» kasutamise keelamine on pseudoprobleem, leiab kolumnist Jüri Kallas.

KOMMENTAAR | Kiusamine on lõbus vaatemäng? (4)

Kommentaar | Ramo Pener, õpetaja
Kool pole juba ammu enam turvaline paik, kus saaks keskenduda põhiprotsessidele.

Õnn, kaitse ootamatult portfelli saanud kaitseministrit! (5)

Kommentaar | Ivo Rull, suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja
Urmas Reinsalu kaitseministriks saamisele eelnes IRLis kaks õnnetust, mis talle selle portfelli kokkuvõttes tõidki. Eks tulevik näita, kas ja kelle õnneks või õnnetuseks.

Vene gümnaasiumi ja eesti keele ümber ja taga toimuvast (10)

Kommentaar | Mart Rannut, keeleteadlane
3. mai Õhtulehes avaldatud Vitali Belobrovtsevi artikkel «Likvideerime vene gümnaasiumid õilsa eesmärgi nimel» on signaaliks, et Belobrovtsev ei taha Eesti haridusarengu pidurdamisel keskerakondlastele alla jääda. Erinevuseks on see, et kui keskerakondlased leiutavad selleks uusi põhiseaduslikke inimõigusi (nt senitundmatu põhiseaduslik õigus õppekeelt valida!), siis Belobrovtsev on rõhu pannud faktide väljamõtlemisele.

Belobrovtsevid on aktiivsed vastalised (1)

Kommentaar | ÕL

Lohinal tagasi 19. sajandisse (8)

Kommentaar | Sulev Uus, Eesti Keele Kaitse Ühing
Paradoks, aga eesti keelt saab rikkuda ka ilma keelenorme rikkumata. Ilmekas näide on viimaseil aastail hoogsalt leviv lohistamine.

Unistuse toetav hääl

Kommentaar | Katrin Pauts, ajakirjanik
Seisan, pea kuklas, koduõuel, silmad ainiti jälgimas tibatillukest musta täppi pilvitus taevas, mis jätab endast maha kriitvalge joone.

KOMMENTAAR | Väiketootmine põhiseadusesse? (4)

Kommentaar | Vahur Afanasjev, kirjanik
Heakskiiduga lugesin Evelin Ilvese avaldust, et see, "mis vähemasti toitu puutub, ei tule see tervele inimlapsele iialgi keemialaborist ja tehasest, vaid ikka põllult, metsast ja veest". Esimene leedi jutustas, et ameeriklased on seljatanud kolesteroolihirmu ning peavad kõrghoonete katustel kanu.

KOMMENTAAR | Hiina vallutab Vahe-Euroopa

Kommentaar | Toomas Alatalu, vaatleja
Selle aasta esimese nelja kuu mõjukaim muutus Ida- ja Kesk-Euroopas (edaspidi Vahe-Euroopa = VE) on kaheldamatult Hiina peaministri Wen Jiabao kohtumine selle piirkonna 16 riigi valitsusjuhiga, kelle hulgas oli ka Andrus Ansip.

ÜKS KÜSIMUS | Arstid ei opereeri terveid inimesi (3)

Kommentaar | ÕL
Kas Eestis tõesti opereeritakse terveid inimesi ainult selleks, et raha kätte saada, nagu viitas patsientide esindusühingu juht Pille Ilves 26. aprilli Õhtulehes.

Sajandi hirm või võimalus

Kommentaar | Hannes Rumm, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
Avastasin eelmisel sügisel mõni päev enne 43. sünnipäeva habet ajades oma juustest esimese halli karva. Tuju viis täitsa nulli ootamatult tulnud teadmine, et lõplikult on möödas see õnnelik tudengiaeg, mil meil sõpradega oli kenaks kombeks üksteisele sünnipäeval lõõpimisi soovida õnne viimaseks veerandsajaks.

Riigikogu kantselei arutab välikohviku avamist

Kommentaar | ÕL

Miks luua teedel kunstlikke takistusi? (12)

Kommentaar | Vambola Paavo, ajakirjanik
Ekspertide komisjon langetas hiljuti karmi otsuse – tänavu suvel piirkiirust ei tõsteta. Kui argumenteeritud see otsus on, jäägu spetsialistide südametunnistusele, aga kummaline on kuulda tarkade meeste suust erinevat juttu. Kriitikatulv on tohutu.

Sotsiaalmaksu lagi – kellele ja miks? (7)

Kommentaar | Heido Vitsur, majandusteadlane, Arengufondi ekspert
Majandusteadlane Heido Vitsur selgitab, miks Eestile on kasulik koalitsioonileppes 2014. aastast plaanitav sotsiaalmaksu lae kehtestamine.

Lätlase palli juhtis korvi jumala sõrm (3)

Kommentaar | Tiit Kuresilma, mõtleja
Lätlane Škele tegi Eesti korvpallimeeskonna videoklippides kuulsaks kogu maailmas, kui viskus auti mineva palli poole keskjoone lähedal ja, selg korvi poole, palli tagantkätt rabas ja viskas, ning see lendas sihtimata peaaegu üle poole välja ja tabas korvi.

Kes on majas peremees? (2)

Kommentaar | ÕL
«Likvideerime vene gümnaasiumid õilsa eesmärgi nimel» Vitali Belobrovtsev (Õhtuleht, 3. mai 2012)

See oleks ju kolhoosistki hullem! (4)

Kommentaar | Indrek Rebase, pensionär
19. aprilli Õhtulehes ilmus lugu Tallinna kurikuulsast rõdupiirdevaringust. Õnn, et keegi viga ei saanud.

Milline on seks poole sajandi pärast? (8)

Kommentaar | Gohar Markosjan-Käsper, kirjanik
Kirjanikuna on mul kaks kehastust, tavalise proosa kõrval kirjutan ka ulmeromaane. Miks?

Kohtuskäimine peab muutuma odavamaks, menetlus kiiremaks (6)

Kommentaar | Marko Pomerants, Riigikogu õiguskomisjoni esimees, IRL
206 SE pole Peugeot’ uus mudel, vaid kohtumenetluses riigilõive alandav eelnõu koos lisadega, mille eesmärk on alandada riigilõive ja muuta kohtuveskite jahvatamist kiiremaks.

KOMMENTAAR | Likvideerime vene gümnaasiumid õilsa eesmärgi nimel (37)

Kommentaar | Vitali Belobrovtsev, Tallinna ülikooli õppejõud
Saan aru, et kirjutan nüüd ennast sisse kapo järgmisse aastaraamatusse, kuid – pole ühtegi mõistlikku argumenti vene koolide sulgemise poolt.

Tropp suhu igaveseks (12)

Kommentaar | Agu Uudelepp, suhtekorraldaja
Kahjuks ei ole Londoni olümpiamängude kavas ala, mis annaks eestlastele kindlalt medali. Lausa terve poodium võiks meie päralt olla. See ala on avaliku arutelu tapmine.

Järelehüüe | Imeline Tiit Veeber (1948–2012) (26)

Kommentaar | Olev Remsu
Mõnele inimesele on palju antud. Tiidul oli peas 900 telefoninumbrit, praktiliselt kõigi omad, kellega oli olnud kas või üks kõne. Täpselt samamoodi olid tal peas kaks tema hiigelfirmat, Giga ja Fortum-Tartu. Ta ei vajanud mingeid pabereid, jooniseid, aruandeid, projekte, kontorit ega muid abivahendeid ja abistajaid, kogu see meeletu hulk informatsiooni oli tal peas.

Kitsad teepeenrad ja sügavad teekraavid on aja märk (9)

Kommentaar | Jüri Tali, elupõline teedeehitaja
Eesti teede ääres on kitsad teepeenrad ja sügavad, järskude nõlvadega kraavid, mis ähvardavad juhitavuse kaotanud sõiduki juhti tõsiste tagajärgedega – ohus on tema elu, tervis ja auto. Miks see nii on?

Ühes pajas Lenin, Hitler ja Dostojevski (12)

Kommentaar | Margo Pajuste
Kirjanik Olev Remsu rändab oma uues raamatus "München. Hitler ja Dostojevski" mööda natsiaegset ajalugu tulvil Münchenit, sidudes ootamatul moel kokku Lenini, Hitleri, Dostojevski ja teab kelle kõik veel.
Saada vihje
6 144 144
vihje@ohtuleht.ee
Õhtuleht ootab oma lugejatelt vihjeid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.
Nimi:
E-mail
Vihje:
Palume saata ainult enda tehtud pilte. Pilti saates kinnitate oma autorlust. Õhtulehel on õigus saadetud fotosid tasuta kasutada oma paber- ja veebiväljaandes ning vajadusel muudel kommertseesmärkidel autoritasu maksmata.
Nimi:
E-mail
Fail:
Pildifaili suurus vähemalt 25 KB ja kuni 2 MB.
Kirjeldus:
Kui näed midagi põnevat, siis võta mobiil ja pildista! Saada pildiga MMS aadressile pilt@ohtuleht.ee. Sõnumi hind on paketipõhine. Palume saata ainult enda tehtud pilte. Pilti saates kinnitate oma autorlust. Õhtulehel on õigus saadetud fotosid tasuta kasutada oma paber- ja veebiväljaandes ning vajadusel muudel kommertseesmärkidel autoritasu maksmata.
Ilm: Tallinn
15°
N 24.05
selge
15°
R 25.05
selge
17°
L 26.05
vihm
17°
P 27.05
selge
16°
E 28.05
selge
18°
T 29.05
pilves
12°
K 30.05
poolpilves
12°
N 31.05
poolpilves
14°
R 1.06
selge
17°
Anekdoot

Mehele tuleb vastu tuttav, kes jalutab ahvipärdikuga.
"Kujutad sa ette, tuttav meremees kinkis mulle ahvi, aga ma ei oska temaga midagi peale hakata."
"Sa vii ta loomaaeda!" annab sõber nõu.
Mõne tunni pärast tuleb tuttav uuesti vastu, ahv käekõrval.
"Sa ei läinudki loomaaeda?"
"Loomaaias käisime juba ära, nüüd läheme kinno."

Parimad pakkumised