Ma nutan kogu aeg, sest tütar võttis oma alla aastase lapse ja pani kodunt ajama.
Pahandus hakkas väikesest asjast. Mis see siis olgu, plika saab kohe 19aastaseks, aga mõistuseraasu pole. Ega ma lapse saamise pärast ole temaga õiendanud, see on rohkem nagu minu poja. Hinge ajab täis see, et ta ei viitsi kodus midagi teha. Ei korista enda tagant, magab lõunani. Rahaga ta ringi käia ei oska, kõik, mis on, kulutab enda peale. Maiustusi ostab, kosmeetikat. Laps on selline nääpsuke, sest emme on päevad otsa arvutiga voodis. Mina tulen töölt, siis hakkan alles süüa tegema. Enamasti on külmkapis toit puha alles, isegi püreesid pole tüdruk lapsele andnud. Suure surmaga segab pulbrist piima kokku, aga mis laps sellest piimaplödist saab. Friikartuleid annab lapsele, kujutage pilti!
Ikkagi oli parem, kui nad mul silma all olid. Õpetasin last lusikaga sööma. Las ta tibake veel kasvab, siis oskab väikemees ise laua pealt süüa võtta. Mul ei ole palju aega tema jaoks, käin kahe kohaga tööl.
Õnneks sain eile õhtul teate, et minu plika oli pisikesega bussi peale istunud. Sõitsid teise vanaema juurde linna, kuid kes neid seal ootab? Lapse isa on samasugune, ei töökohta ega midagi, istub ema-isa kukil. Mis neist küll saab?
Stella: Suurem osa 19aastasi tüdrukuid teab, et kõike raha ei saa kommide peale kulutada ning et enda järelt tuleb koristada. Selles osas on 19aastast last, kellel endal on juba laps, väga raske kasvatama hakata. Kui tütar varem pole teie sõna kuulanud ja te pole suutnud ennast lapsevanemana kehtestada, siis praegusel juhul on see päris keeruline. Väiksemagi lahkheli korral võib ta kodunt jalga lasta, teile sõnagi ütlemata.
Kelle kodune kasvatus on puudulik, seda kasvatab elu. Kerge pole teie tütrel ka lapse teise vanaema pool olles. Seda juhul, kui ta ka külas jätkab samas vaimus nagu kodus. Nädal-kaks on ehk lapse vanaema nõus sellist olukorda taluma – ikkagi lapselaps! –, kuid siis on kojusõit.
Võib juhtuda, et sünnib ime ning lohakast ja laisast tütrest sirgub ükskord toimekas ja tore noor naine. Inetust pardipojastki sai lõpuks imeilus luik.
