Meie üleskutsele välismaal elavatele eestlastele kirjutada, miks nad on ära kolinud ja kas plaanivad kunagi tagasi tulla, vastas teiste seas ka Suurbritannias elav Merly.
Elan välismaal Suurbritannias juba kolm aastat. Kodust ajas mind ära võimaluste puudumine. Ma töötasin jaekaubanduses mitu aastat, kuid mingit edasijõudmist ei olnud. Aga mina olen selline asjalik inimene, et tahan ka oma eluga midagi peale hakata ega taha miinimumpalga eest kassas istuda ja sõimata saada, et miks see asi sellise hinnaga on, seal oli ju teine hind.
Suurbritannias olen ma lühikese aja jooksul juba assistant manager ehk asejuhataja. Eestis olin pärast viit aastat ikka veel kassapidaja, ei ole seal inimeste hindamist. Elades väikelinnas, ei taha ju ka iga päev tundide kaupa bussiga sõita, et tööl käia.
Tegelikult oli lahkumisotsus raske ja tahan ka koju tagasi. Jah, Eesti on minu kodu. Samas räägin juba aktsendiga ja Eestis vaadatakse mind kui võõrast, et mis sa siia tagasi jooksid. Ja on natuke piinlik ka, kui olen siin ikka rääkinud, et Eesti on nii lahe koht, kus puhkamas käia ja siis inimesed pärast räägivad, et klienti seal hinnata ei osata. Me peaksime pöörama rohkem tähelepanu turistidele.
Eesti on puutumata looduse maa ja see on, millest ma kõige enam puudust tunnen – saaks aga metsa seenele, marjule, niisama jalutama.
Tagasi tulen, kui ma saan elu Eestis endale lubada. Nii et ainult siis, kui olen omaenda peremees ja teisele inimesele tööandja. Ei taha ju vanemate kulul elama tulla.
Aga kohtumiseni, mu kallis kodu.
