Ohtlike silikoonrindade paanika, mis Prantsusmaalt alguse sai, kogub tuure ka Eestis. Terviseamet on siiski seisukohal, et erinevalt Prantsusmaast ei peaks riik silikoonide väljavõtmist toetama.
Terviseamet riputas uue info Prantsusmaalt pärit väidetavalt ebakvaliteetsete ja juba möödunud aastal keelustatud PIP-implantaatide kohta oma kodulehele üles vaid paar päeva tagasi, ometi on mures naised ametiga juba ühendust võtnud.
"Meie poole on pöördunud mõned naised, kelle põhiline mure on see, et nad ei tea, missugused implantaadid on neile paigaldatud ja kas riik maksab implantaatide eemaldamise kinni või mitte," räägib ameti spetsialist Kairi Pikk.
Amet lubab menetlust
Kui palju võiks Eestis PIP-implantaatidega naisi olla, on tema sõnul raske öelda. "Meditsiiniseadmetest teavitamise kohustus jõustus alles selle aasta kevadel. Probleemsed implantaadid on aga toodetud, müüdud ja paigaldatud suuremas osas oluliselt varem," põhjendab Pikk. Terviseamet tegeleb olukorra kaardistamisega ja asjaga kursis olevatel naistel palutakse ametiga ühendust võtta. "Eriti ootame sõnumeid nendelt, kellele on sellised implantaadid paigaldatud pärast 2010. aasta aprilli," ütleb ta. Keelustatud toote kasutajate suhtes lubab amet alustada järelevalvemenetlust.
Rootsi ja Soome ilukirurgid on varem väitnud, et möödunud aasta märtsis kehtima hakanud keelust hoolimata on Eestis patsientidele, sealhulgas ka Soomest ja Rootsist pärit naistele, paigaldanud PIP-implantaate. Terviseameti kinnitusel pole aga ükski välismaalane või kirurg nendega seni ühendust võtnud.
Samas kirjutas Helsinkin Sanomat möödunud nädala lõpul 30ndates soome naisest, kellele paigaldati PIP-implantaadid ühes Tallinna kliinikus kõigest kaks nädalat tagasi. Naise väitel lubas kliinik talle panna Allergani implantaadid, kuid nende asemel suurendati ta büsti hoopis M-implantaatidega. Kui ta siis hiljem nende tootekoodi interneti otsingusse sisestas, viis see ta otsemaid PIP-implantaatide kodulehele.
Riik ei peaks implantaadi eemaldamist hüvitama
"Ma ostsin reisi ühe Soome kliiniku vahendusel. Mulle lubati kohe uut operatsiooni, kuid ma ei taha uuesti sama kirurgi juurde minna," kurdab naine. Varem avalikult oma rindade suurendamisest rääkinud raadiohääl Kirsti Timmer tunnistab, et PIP-paanika on temast mööda läinud ja suurt tähelepanu ta sellele ei pööra. "Mulle pandi need ju nii ammu," ütleb ta. "Aga loomulikult peab kontrollis käima ja neid vahetama." Timmer ütleb, et ei mäletagi enam, kas tohter talle tolle operatsiooni eel kõikvõimalikke ohte selgitaski. Aga seni pole suurendatud büst talle õnneks muretsemiseks põhjust andnud.
"Kui mingisugusesse nurgatagusesse kliinikusse ei lähe, siis on kõik korras," toonitab Timmer. Tema sõnul peaksid naised eelkõige uurima kliiniku ja arstide tausta ning suhtuma eelarvamusega neisse ilukliinikutesse, kus rinnaoperatsiooni pakutakse teiste kliinikutega võrreldes märkimisväärselt odavamalt. Kui Prantsusmaa lubab toetada PIP-silikoonide väljavahetamist kõikidel naistel, siis näiteks Rootsi terviseamet naisi uuele operatsioonile ei utsita. "Terviseamet on seisukohal, et riik ei peaks implantaatide eemaldamisi hüvitama, kuna üldjuhul on tegu vabatahtliku iluprotseduuriga. Teenuse osutaja ja kliendi vahel peaks olema teenuse osutamise leping, mida reguleerib võlaõigusseadus seal sätestatud tingimustel," selgitab Kairi Pikk.
Sotsiaalministeerium, kes Eesti jaoks spetsiifilise seisukoha ja soovituste väljatöötamisega tegeleb, lubab esmalt ära oodata terviseameti kaardistamise tulemuse ning alles siis otsustada, kas riigipoolsed lisategevused on vajalikud.
