Eesti on demokraatlik riik, kus demokraatia alati kahjuks ei toimi. Rahvas on usaldanud võimu riigikogule ja valitsusele, kes peaksid rahva ees aru andma ja ka vastutama, sest keegi teine ei saa ju rahva tahte realiseerumise eest vastutust kanda. Ministri ülesandeks on luua oma võimkonnas sisekontrollisüsteem, see on juhtimissüsteemi vältimatu lüli, mille abil on kogu ministeeriumi tegevus pidevalt nähtav, hinnatav, korrigeeritav.
Kui minister väidab, et alluvad ei käi tema jutul, näitab see vaid seda, et minister ei juhi ministeeriumi tööd. Ei tea, mis tema valitsemisalas toimub, ei tea, mis ministeeriumi ja ministri ülesannete hulka kuulub jne. Rahvas ei peaks nõudma ministrilt komisjoni moodustamist asjaolude selgitamiseks, sest selline komisjon on alati ministri õigustaja ja väikeste lülide (sulide) süüdistaja. Väikeste ebakõlade korrigeerimine või kõrvaldamine ministeeriumis kuulub ministri igapäevaste ülesannete juurde. Kui seda pole tehtud ning kuri on ootamatult karjas, lasubki tegelik süü ministril ja ainus tee on – tagasi astuda! Kui minister seda ei tee, peab tagasi astuma peaminister, kes on seejuures põhisüüdlane: ei suuda juhtida valitsuse tööd. Nii töötabki lääne demokraatia.
Tuleme diktatuurist, kus diktaator kellegi ees ei vastutanud. Stalin võis süüdistada, karistada, hukata kas või kogu elanikkonna. Olukord oli kestvalt hull, karistuste ja hukkamistega mingit liikumist paremuse suunas ei toimunud. Rahvas oli hirmutatud ja diktatuuriga justkui harjunud, mõned isegi rangusega ülimalt rahul, rahulolematud kõrvaldati juba eos. Olukord sai muutuda vaid diktaatori surma järel. Ja ainult siis, kui järeltulija esmalt paljastas Stalini kuriteod ja alustas siis tagasihoidlikke uuendusi.
Meilgi on tunda selle diktatuuri järelmõjud: on neid, kes trügivad riigikokku, et saada lisatulu oma äritegevusele. Rahva ja riigi saatus huvitab neid vähe, peaasi, et riigikogus või valitsuses püsida. Häda on, kui ministriks või peaministriks kinnistub isik, kes ülistab end oma olematute saavutustega, riigi ja rahva tegelikke probleeme ei tahagi näha, teda ennast on aga võimu juurest peaaegu võimatu kõrvaldada! Kuid demokraatia toimimist saame nõuda meie ise, seega kõik sõltub meist endist.
