Eesti Panga teatel on detsembri keskpaiga seisuga ringluses veel 863,69 miljonit krooni (55,2 miljoni euro väärtuses) sularaha. Pangatähti on kellegi käes umbes 765 miljonit krooni (eurodes 48,9 miljonit) ja münte 98,57 miljonit krooni (6,3 miljoni euro väärtuses).
Tagastamata müntide kaal peaks keskpanga andmeil olema 752 tonni.
"Võib eeldada, et suur osa praegu veel ringluses olevast krooni sularahast jääbki keskpanka tagasi tulemata. Osa Eesti krooni pangatähtedest ja müntidest jääb ilmselt inimeste kätte mälestuseks. Osa, eriti väiksema nimiväärtusega raha, on kadunud või ringluses hävinenud," räägib panga pressiesindaja Viljar Rääsk.
Viimastel kuudel on tema sõnul kroone ja münte järjest vähem tagasi toodud. "Teisel poolaastal on Eesti Panka kroone toodud kokku ligi 7,5 miljoni euro väärtuses (ca 117 miljonit krooni). Valdav osa tagastatud kroonidest on pangatähed."
Aasta algul, kui eurole üle läksime, oli kroone ringluses 372,4 miljoni euro väärtuses ehk üle 5,8 miljardi. Sellest umbes pool vahetati keskpanga teatel eurodeks paralleelkäibe ajal, kui kõrvaldati ringlusest ligi 190 miljoni euro väärtuses Eesti kroone (üle 2,9 miljardi). Veebruari teiseks nädalaks vähenes nädala jooksul ringlusest kõrvaldatud kroonide maht 4,3 miljonile eurole.
"Samas on tagasituleva sularaha mahu osas raske hinnanguid anda või võrrelda teiste eurole üleläinud riikidega, kuna ringluses olnud riikliku valuuta nimiväärtuste struktuurid on olnud väga erinevad ja riigiti on ka sularaha kasutamise harjumused erinevad," selgitab Rääsk.
Järgmisest aastast saavad soovijad kroone eurodeks vahetada Eesti Panga muuseumis selle lahtiolekuaegadel. Muuseum avatakse 3. jaanuaril.
