On väga kahetsusväärne, et rahvuslust ja teisi demokraatliku ühiskonna põhiväärtusi edendava erakonna minister Juhan Parts näib marksismi klassikute kombel pidavat põhiliseks väärtuseks majandust ja halvustab neid, kes tahavad meie aluspõhimõtteid meelde tuletada, leiab endine Isamaaliidu peasekretär Aimar Altosaar.
Mina ei kahtle, et suurem osa eestlasi on isamaalased, kes tunnevad rõõmu, kui Eestil läheb hästi, ja kurvastavad, kui ei lähe. Isamaalisus on valdav tunne, mis liidab inimesed ühiskonnaks, millega ühinevad ka need, kes ei ole sünnipäraselt eesti rahvusest, kuid kelle süda kuulub maale, kus nad elavad.
Poliitilised erakonnad ja nende liikmeskond on kindlasti samuti isamaalised, sest just see tunne paneb inimesi oma kodumaa nimel tegutsema, andma oma aega, teadmisi ja oskusi ning kui võimalik, ka raha oma erakonnale.
Oma maa heaks on võimalik teha tööd väga mitmel moel, ning arusaamu, kuidas seda teha, mida edendada rohkem, mida vähem – ka neid võimalusi on palju. Erakonnad ongi poliitilised organisatsioonid, mis püüavad riigis ellu viia just oma nägemust, lähtudes oma tõekspidamistest ja programmist.
Tänapäeva erakondadel on paljugi ühist – peale selle, et nad on kõik siiralt huvitatud oma kodumaa heast käekäigust, toetavad nad kõik sotsiaalseid väärtusi ja ettevõtlust, ning ka välispoliitika eelistused on Eestis enam-vähem kõigil samad ja väärtused paigas. Erinevused on aga siiski olulised, sest nii mõnigi erakond on väljendanud soovi suurendada ühiskonna riigipoolset regulatsiooni ehk teha riik "paksemaks", teised aga võitlevad vabama ja avatuma ühiskonna eest, jättes kodanikele endile rohkem raha kätte. On erakondi, kes ei näe Venemaa kasvavas militarismis Eestile ohtu, teised aga tunnevad sellepärast muret.
Isamaaliseks peetud poliitikud ja isamaalised erakonnad – ERSP, Isamaa, Isamaaliit ja nüüd IRL – on nii avalikkuse kui enamiku oma liikmete veendumuste alusel teistest enam rahvusliku aate, ausa ja eetilise riigivalitsemise ja Eesti puhta maine eest seisjad. Olles rahvusvaheliselt seotud kristlik-demokraatlike ja konservatiivsete erakondadega on IRLil ka vastutus hoida ja edendada meie maal euroopalikke alusväärtusi – demokraatiat, ausat ja läbipaistvat riigivalitsemist, isikuvabaduste ja inimõiguste austamist. Need ei ole väärtused, mis kõlbaks "kohe patta panna", sest lühiajalisteks majanduslikeks ettevõtmisteks, isikliku kiire kasu tagaajamiseks ja "kõik müügiks"-põhimõttel tegutsejatele on meie väärtused suur takistus.
Seetõttu on väga kahetsusväärne, et rahvuslust ja teisi demokraatliku ühiskonna põhiväärtusi edendava erakonna minister Juhan Parts näib marksismi klassikute kombel pidavat põhiliseks väärtuseks majandust, äri iga hinna eest, ning halvustab neid, kes tahavad meie aluspõhimõtteid meelde tuletada. Veelgi narrim on oma erakonnakaaslasi, kes koos avalikkusega on mures mitte ainult IRLi, vaid kogu Eesti maine pärast, põlastavalt rahvalaulikuteks nimetada. Hinnangut oodatakse ju elamislubade- ja sadamaskandaali osalistele ning tahetakse näha, milliseid järeldusi teeb erakond oma juhtpoliitikute näotust äritegevusest, mille puhul on teravalt üleval ka küsimus võimuga kauplemisest.
Kuid ega rahvalaulik ole ka vilets olla, sest nende laulude sõnad, mis meid kunagi vabaks aitasid laulda, mõlguvad meil ikka meeles: ei lömita me rubla ees ning mõtted meil on priid. Kui meil pole isamaad südames, siis pole seda kusagil!
