"Kui me pool kaks öösel treeningud lõpetasime ja hommikul üheksast alustasime, siis võite ise arvutada, kui palju ma sain kodus olla," kirjeldab iluuisutamistreener ja kolme lapse ema Anna Levandi viimaseid tantsusaatenädalaid. Kuna pereliikmed enamasti magasid, kui tema koju jõudis või kodunt lahkus, jäi põhisuhtlusvahendiks telefon.
"Külmkapp on siiani tühi," muigas Anna eile keskpäeval. Tantsusaate melu kõrvalt pole ta mitu nädalat poes käinud ja meesperele – abikaasa Allarile ning poegadele Andersile (22), Armandile (19) ja Arletile (6) – kokata jõudnud. "Pesu peseb pesumasin, koristab meil koristaja. Aga poeskäimine ja söögitegemine jäid vahepeal täiesti Allari peale. Ja väikse lapse lasteaeda-huviringidesse viimine ja äratoomine," loetleb Anna, kes kiitis ka telešõu "Tantsud tähtedega" finaalis meest ja lapsi kannatlikkuse ja tubliduse eest. "Muidugi vanaema-vanaisa abistasid vahel ka, kui Allaril raske oli. Meil on tugev pere ja keegi abita ei jää," seletab Anna rõõmsameelselt.
Kuueaastane poeg tundis emast puudust
Endine tippkahevõistleja Allar Levandi ütleb, et ka vanemad poisid olid paljus abiks. "Paar nädalat tagasi oli üks selline nädal, kui Anna mitte midagi ei jõudnud teha, aga kui võimalus oli, viis ta ka ise mõnikord Arleti lasteaeda ja tõi koju," meenutab Allar.
Nõmme maja korrashoidmisega ta hätta ei jäänud: "Majapidamises oskame me kõik kõiki asju. Meil ei ole midagi jaotatud, et minu või sinu ülesanded. Kui midagi vedeleb, siis tuleb üles võtta."
Anna nõustub. "Meil on demokraatlik pere. Mingeid reegleid meil ei ole. Kes on parajasti vaba ja saab, see teeb. Lihtsalt tavaliselt arutame, mida tahame süüa teha ja mida poest vaja on."
Perekondliku ajanappuse tõttu pidi pesamuna Arlet mõneks ajaks kitarritundidest loobuma, kuigi Allari sõnul harjutas ta pillimängu see-eest kodus. Allar tunnistab, et väike poiss igatses ema järele. "Ütles, et tahab rohkem koos olla, ja küsis, kus ema on. Aga see aeg oli lühike. Ma saan aru, kui Anna oleks pool aastat ära olnud," möönab mees.
"Üksinda mees lapsi ei kasvata! Naise roll on väga suur," teab ka Anna. "Aga ei ole midagi: maja pole kokku varisenud ja nad olid tublid," kiidab ta meesperet. "Arlet ei ole selline, kes nutab ja viriseb. Õnneks saime ka kodus korralikult tema sünnipäeva pidada. Ta oli selle üle rõõmus, et mina ka tulla sain."
Anna usub, et perekond mõistis, mille nimel ta nii palju kodunt ära oli. "Ma arvan, et meie eilne (üleeilne – K. A.) šõutants oli seda väärt," ütleb finaalsaates kaelamurdvaid tantsuelemente sooritanud naine veendunult.
Allar räägib, et peale nõuandmise ja rasketel hetkedel lohutamise oli oluline Annale õigel ajal rahu ja ruumi anda: "Kõigil, alustades lastest ja lõpetades koertega, minust rääkimata, oli vahepeal üks inimene puudu. Kõigi tähelepanuvajadus oli suur ja tekkis juba suhtlemisjärjekord. Katsusime ennast teha vähem tähtsaks."
Saateperioodil ei jätnud tavaeluski hõivatud Anna ära ainumastki uisutrenni: "Neid ma tegin sada protsenti. Neid ei saa ära jätta – see on põhitöö ega jää ootama. Kaheteistkümnest kaheksani olin alati jääl."
Tavaliselt, kui tantsutrenne pole, jõuabki ta koju pool üheksa õhtul. Tiheda graafikuga kohanenud Annal polnud raske toime tulla ka olukorraga, kus tal korralikuks söömiseks aega ei jäänud ja toit tuli tee pealt kaasa haarata. "Ma olen harjunud väga vähe sööma. Minul ei olnud probleemi," kinnitab kahe viimase kuuga kuus kilo kaotanud endine iluuisutaja.
Eilne päev oli Annal vahelduseks üsna rahulik: kell üheksa hommikul oli spordiameti koosolek, seejärel sai ta pool päeva puhata ja läks kella kolmeks trenni andma. "Selle võrra on nüüd nagunii rahulikum, et ei pea kaks korda päevas tantsutrenni tegema," rõõmustab ta.
