EMÜ majandusmagister Einar Eiland väidab oma artiklis (ÕL 30.11.2011), et viimasel kümnendil pole Eestis majanduskasvu sisuliselt olnud, kuna pea kogu kasvu on ära söönud inflatsioon. Järele on jäänud vaid tühised 1,3% kasvu ja seda kümne aasta peale kokku. Samas tunnistab autor ka ise, et järeldus on hämmastav!?
Kui rehkendustulemus ei lähe hästi kokku reaalse elu vaatlustega, tasub kõigepealt kahtlustada rehkendust. Oma silm on ikkagi kuningas. Artiklis on ühte valemisse (ja samale pildile) pandud kaks näitajat, mille omavaheline liitmine-lahutamine on küll matemaatiliselt võimalik, aga millel puudub sisuline tähendus ja tulemusel igasugune praktiline väärtus.
Artiklis on majanduskasvust maha lahutatud inflatsioon ja saadud tulemuseks üks väga väike arv. Viga on selles, et rehkenduses on kasutatud majanduskasvu reaalseid väärtusi, kus statistikaameti poolt oli hinnatõus juba arvesse võetud. Autor lahutas hinnatõusu majanduskasvust maha teist korda.
Statistika tegemine tasub jätta statistikutele ja tulemuste tõlgendamisel peab täpselt lugema definitsioone, mis iga arvuga kaasa pannakse. Eesti majanduskasvuga viimasel kümnendil on nii, et tänaseks on Eesti SKP (vaatamata vahepealsele langusele) umbes 50% ehk poolteist korda kõrgem kui aastal 2000.
