3
fotot
SAINT-TROPEZ: Ramatuelle rand on linnast väga kaugel, tavaturist sinna ei jõuagi. See-eest ei hakka merel toimuvat jälgides igav. ()

Kuidas on õigem öelda – Nizza või Nice (häälda: niss)? Mõlemad on õiged. Linn läks Prantsusmaa alla 1860. aastal, mistõttu praegu on õigem öelda Nice. Et aga linna sajandeid itaaliapäraselt Nizzaks on kutsutud, on ka Eestis enim käibel just see variant.

Juba mitu suve järjest lendab laupäeviti Estonian Airi lennuk Nice’i. Meil tuleb sellega leppida, sest läbi Helsingi lendamine on hulga tüütum. Sellega on ka reisi pikkus juba algselt teada. Minule on ka üks nädal Rivieral suur elamus. Kes minust jõukam, puhaku seal kaks nädalat jutti.

Rohkem lennujaamu piirkonnas polegi: kõik lennud viivad Nice’i, suundu sa Cannes’i, Mentoni või Monacosse. Prantslased ise ütlevad selle rannariba kohta C?te d’Azur, mis ju tõlkes lasuurne rannik. Ja tõesti – niimoodi sinavat merd pole ma kusagil kohanud, isegi Capri saarel sinab meri teisiti.

Ma eeldan, et teil jätkub nutikust hotellituba jaanuaris kinni panna, sest muidu võite pika ninaga jääda. Kui järgite minu nõu, saate Nizzast meeldiva elamuse, kui ei – süüdistage ennast. Vältige 1–2 tärniga hotelle! Rootsi lauaga hommikusöök (buffet) algab kolmandast tärnist. Kui internetis otsida, saate 140–150 euro eest korraliku chambre double’i. Booking.com on hotellide reserveerimisportaalidest usaldusväärseim. Loomulikult on nelja tärniga hotellis veelgi etem: toad suuremad, liftid mahukamad, hommikueine kopsakam.

Maine paradiis on Cap Ferrat

Minu hotell olgu peatänaval, mis on siin kaheksa kilomeetri pikkune kaldapealne Promenade des Anglais (Inglaste promenaad). Ka keskväljaku – Place Masséna – vahetu lähedus olgu hotelli valikul eelistuseks! Linna hotellinduse tipuks on peatänaval õilmitsev Negresco, kuid sealne luksus on väga rikastele. Läinud suvel peatusin Negrescost kaks hoonet paremal paiknevas Westminsteris ja uskuge mind: tundsin end türgi pašana! Ah et palju ma toa eest maksin? Et broneerisin toad 15. jaanuaril ning haarasin sooduspakkumisel kohe sarvist, sain toa kätte 150 euroga (75 eurot inimese kohta). Milline vedamine!

Riviera pole Pariis ega Rooma – ärge otsige siin globaalse kunstiväärtusega objekte või taieseid. Kuid kus on kirjas, et Jumala loodu on viletsam Michelangelo loomingust? Kui jalutate promenaadi stardikohas kerkivale Ch?teau-nimelisele künkale, võite nähtust katarsise saada: lõputuna tunduv rannariba on teie jalge ees! Milline akvatoorium, palmiallee, taamal kerkivad mäed! Täitsa lõpp!

Ometi luban ma sõpradel olla Nizzas vaid esimesel ja viimasel päeval. Eales ei käi ma suplemas samas rannas! Juba järgmisel hommikul viin rahva bussile nr 81, mis meid sikk-sakitades Cap Ferrat’le (eesti keeles Ferrat’ neemele) toimetab. Kui te arvate, et maine paradiis on Monte Carlo, siis eksite: maine paradiis on Cap Ferrat!

Bussist väljuge Passable peatuses. Väljumisel näete noolega silti "Villa Ephrussi De Rothschild". Minge jalgsi 50 meetrit ja oletegi paigas, kus veedate oma elu ilusaima tunni. Septembris saatsin sinna koolivenna Ivo

Linna. Peagi sain sõnumi: "Villa Rothschild, absoluutselt fantastiline!" Käskisin tal sooritada ka jalgsimatka ümber neeme ega usu, et mees keelduda julges.

Samast bussipeatusest saate Passable’i plaažile. Pärast suplust otsige üles siit algav matkarada. Kõik, kel vanust alla 70, peavad selle läbi käima!

Järgmisel hommikul viib rong teid 20 minutiga Monacosse. Päevaplaan olgu järgmine: vürsti-loss, katedraal ja okeanograafia-

muuseum. Monacos on veel üks vaatamisväärsus – botaanikaaed Jardin Exotique. Meie bioloogiaõpetaja kaotaks siin pea! Võite sama piletiga külastada ka siinset eelajaloolist grotti.

Siit saab bussiga ka kahe kasiinoni. Aga kohe ma rahvale kasiinot ei näita: istun ümber bussile nr 6 ja olengi Monte-Carlo (Larvotto) plaažil. Alles pärast suplust viin inimesed taamal uhkeldava kasiinoni, mis ooperihoonega ühe katuse all. Selle uhke eklektika autor on Jacques Garnier – sama, kes rajas ka Pariisi Ooperi.

Saint-Tropez’sse tasub minna kaatriga

Ühel päeval võiks rongiga Cannes’i sõita. Et filmifestival ammu läbi, jääb üle end vaid Festivalide palee trepi punasel vaibal pildistada. Edasi võiks minirongiga linnale tiiru peale teha (see kummiratastega rongike võtab rahva peale kohe punase vaiba juurest). Reis tehtud, olge tunnike siinsel liivarannal. Imetlege Carltoni hotelli kupleid, sööge jäätist ja jätke endale tunnike ka šoppamiseks – Cannes on karjuvalt kommertslik linn!

Järgmisel päeval soovitan bussiga nr 400 Saint-Paul-de Vence’i sõita. See on meie Toompea suurune keskaegne linnake. Linnast kilomeetri kaugusele rajatud Fondation Maegt on XX sajandi kunsti tähtis metropol. Minisurnuaial (kohe linnamüüri ääres) puhkab Marc Chagall. Linnamüürilt nähtu matab hinge: oliivisalud, mäed, kauguses sillerdav meri. Kõike seda näeb tsikaadide originaalmuusika saatel. Kuid hilja peale ärge siia jääge, sest õhtul käivad bussid harva.

Reedel peate otsustama: kas lähete Saint-Tropez’sse või ei lähe. Eitava otsuse puhul minge rongiga Mentoni, mis on ju enne Itaaliat viimane prantsuse linn. See on parima kliimaga kuurort Euroopas! Mentonis on kaks randa: vanalinna varjus paiknev liivarand ja pikk, Nizzat meenutav promenaad. Vanalinn on väga turistisõbralik. Kaldapealne lõpeb matkarajaga ümber Saint-Martini neeme. Neemel käis puhkamas Coco Chanel, siin elas vanas eas arhitekt Le Corbusier. Jalutuskäik ümber neeme on ka minu tipphetk – vaated on hingematvad!

Kui aga otsustate Saint-Tropez’ kasuks, minge sinna kaatriga. Sõit on kallis (edasi-tagasi 56 eurot), kuid mäng väärib küünlaid. Muu transport unustage ära – rongiga sinna ei saa, bussisõit on tüütu, üüriautot pole kuhugi panna. Rahvast on nii et tapab. Ja teadke, et kuulus Saint-Tropez’ rand on linnast väga kaugel, tavaturist sinna ei jõuagi. Minu tuttavad jagunevad kahte: ühed on Saint-Tropez’st vaimustuses, teised solvunud ja pettunud.

Viimasel päeval (reedel) võite kauem magada. Olge tunnike Nizza kivisel rannal, käige ära Marc Chagalli muuseumis, ka Henri Matisse’i muuseum väärib külastamist (mõlemasse saab bussiga nr 22). Kas külastada Nice’i linna kaunite kunstide muuseumi? Kui aega on, käige ära (seal on mitu head Dufy’d ja paar Kees van Dongenit). Kui aega pole, asendage see keskväljakul õilmitseva Lafayette’i kaubamajaga!

Kuhu minna viimasel õhtul? Mina tegin augustis sellise koerustüki, et raiskasin Negresco terrassil ära 38 eurot. Aga ütlen ausalt: ma ei kahetse!

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 614 4056
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis