Ülikool ajas tudengikandidaatidele häma?

Soovitaks tungivalt teil oma lapse kooli saata, et ta saaks tegelikust olukorrast aimu ning siis hiljem õhtul kodus saaks emale ka edasi rääkida. Või kui kooli ta ei jõua tulla, siis võiks kooli poolt pakutava intranetiga tutvust teha

Olles samuti selle kooli tudeng olen tutvunud sellise infoga juba tükk aega tagasi. Kool on teavitanud intraneti kaudu ning peetud on ka koosolekuid. Teavitus toimus 1 kuu enne, kui on pool aasta õppemaksu tasumise tähtaeg. Lihtsalt huvitav, kust sellised artiklid tulevad. Kas siis poeg ei käi koolis ja ka intranetis või on siin probleem milleski muus oleks huvitav teada.

Olles ise Euroakadeemia tudeng saan täiesti aru üliõpilaste ja nende vanemate murest praeguse olukorra pärast. Õli tulle valamine ajakirjanduse vahendusel aga ei too probleemile mitte mingisugust lahendust.
Üliõpilasesinduse liikmena osalesin eelmine nädal kooli juhtkonna koosolekul ning võin kinnitada, et erinevate lahendusvarjantide kallal töötatakse praegu aktiivselt.
Tegu on juriidiliselt küllaltki keerulise olukorraga, kuna kool peab oma sammudes juhinduma haridusministeeriumi otsustest, kuid siiani ei oleHM poolt allkirjastatud vastavat käskkirja, mis võtaks koolilt õiguse doktorikraadi väljastada. Sellest tulenevalt sai kool sõlmida sellel sügisel õppima asunud üliõpilastega ainult sellise sisuga lepinguid, kus on kirjas, et lõpetajad saavad bakalaureuse kraadi. Kui nüüd, paar kuud pärast üliõpilastega lepingu sõlmimist tuleb HM käskkiri, mis paneb kooli olukorda, kus ta ei saa enam üliõpilastega sõlmitud lepinguid täita, tekkib küsimus, kuidas kooli poolset lepingu rikkumist tõlgendada? Force majeure?
Kui olukord peaks selliseks kujunema, siis on kõigil osapooltel võimalik nõuda õigust kohtu kaudu. Samas jällegi saaks tekkiva probleemi suurest lahendada riigikogus paari väikese ning suurt sisulist tähtsust mitte omava seaduseparandusega.
Ühesõnaga, kõik otsad on veel lahtised.
Nagu olen aru saanud, siis väga suur osa probleemist on tingitud õige info puudulikust kättesaadavusest. Seega, kui mõnel tudengil või lapsevanemal on küsimusi, konstruktiivset kriitikat või mõni hea ettepanek, siis Euroakadeemia üliõpilasesinduse e-mail esindus@euroakadeemia.ee on teile avatud. Samuti võivad sinna oma küsimused saata ajakirjanikud, enne järjekordse artikli kirjutamist. Kuna esindusel puuduvad igapäevased kohustused võib vastamiseks halvemal juhul kuluda kuni 3 tööpäeva.
Rahulikku meelt ja konstruktiivset suhtumist kõigile asjaosalistele!

Vaene perekond, emme hoiab peast kinni ning on emotsioonitulvast haaratud ning poeg "astus kooli", aga ilmselt pole ta tõesti paberite sisseviimisest kaugemale jõudnud või on siis tegu inimesega kes oma ümbrust just kuigi selgelt ei taju ning kellele on selle tõttu praktiliselt võimatu infot kättesaadavaks, ja veel vähem, arusaadavaks teha.
Kallis inimene kes Sa end ajakirjanikuks nimetad ning pillud kontrollimatult kinnitamata "fakte", kui sa tahad ajakirjanikuks saada ja end nii nimetada, on sinnamaani tee veel tõenäoliselt pikk (koolist rääkides võiks Te selle koolitee enne ise ette võtta). Akrediteeringud (2010 - räägime siis sellest, et tõesti ei ole enne igat õppeaastat akrediteerimised nagu mainite) kehtivad, mitmed lausa tähtajatult (kõrgeim hinnang), see info on avalik, rõhutan - AVALIK teave mida saad ka Sina, "ajakirjanik", soovi korral kätte lihtsate liigutustega Internetist! Lisaks akrediteerimise objektiks ei ole ülikool kui selline.
Tänan muidugi mainimast ka krimiuurijaid, kas keegi meie koolist on nüüd kedagi maha koksanud või vastupidi... ei adu nagu seda võrdlust, vabandan.
Tõepoolest intelligentsi tipp inimese poolt kes nimetab end ajakirjanikuks. Isiklikult nimetan mina seda artiklit HÄMAks ning HÄGUks.
Matu

Soovitan tungivalt küsida enne "tati pritsimist" (nagu öeldakse) kommentaari ja nägemust ka kooli Üliõpilasesinduselt nagu QHS kirjutas. Siiamaani on vastavasisulised artiklid jäänud faktide osas ikka väga alla isegi Eesti ajakirjanduse keskmisele tasemele.

Väga tänan QHS-i, kes lõpuks ometi väljus hämavate kommentaatorite reast ja avas mingilgi määral teavet toimuvast.
Mina artikli autorina olen oma isiku avanud, samuti on ilmselt avalik teave see, kuidas on mu poja nimi.
Kurb on lugeda kommentaare, mis on kirjaoskamatud ja analüüsivõimetud.
Veel kurvem on kogeda, et selle loo pärast kutsuti poeg "vaibale". Matule see sõnaühend kahtlemata midagi ei ütle. Tõesti kurb.

Teave on ja oli olemas. Kahju, et artikli kirjutaja on analüüsivõimetu ning peab oluliseks asju läbi ajakirjanduse ajada.

asi tuleb anda kohtusse, küll siis vastutajad ka vastuseid andma sunnitakse!