Riigikontrolli äsjaavaldatud aastaaruanne kritiseerib metsanduse uut arengukava, mille kohaselt iga-aastased raiemahud sisuliselt kahekordistuksid, mis omakorda tooks kaasa selle, et aastakümnete pärast kimbutaks Eestit puidupuudus.
15. veebruaril 2011 kinnitas Riigikogu "Eesti metsanduse arengukava aastani 2020", kus oli muuhulgas kirjas, et riigi ja eraomanduses olevatest metsadest tuleks aastas raiuda 12-15 miljonit kuupmeetrit puitu ehk ligi kaks korda rohkem, kui raiuti 2009. aastal.
Suurema raiemahu võimaldamiseks nähakse arengukavas ette, et lõdvendada tuleks raietingimusi ja alandada metsa raievanust.
Riigikontrolli hinnangul ei ole aga raiemahtude suurendamine kavandatud ulatuses kestlik, kuna 20-30 aasta perspektiivis ei ole ka praeguste raiemahtude juures looduskeskkonda ning metsasektori elujõulisust kahjustamata võimalik soovitud raiemahtu säilitada.
Näiteks eeldatakse arengukavas, et järgneval 10 aastal tehakse riigimetsas lageraiet kuni kaks korda suuremal pindalal ehk senise 7300 ha asemel kuni 15 000 ha aastas.
Riigikontroll auditeeris 2010. aastal riigimetsa majandamise jätkusuutlikkust ja tõdes, et senist raiemahtu ei ole riigimetsas võimalik pikaajaliselt säilitada, rääkimata selle suurendamisest.
Riigimetsast lageraiete tegemise jätkumisel praeguses mahus väheneks järgnevatel kümnenditel märkimisväärselt raieküpsete metsade pindala paremates metsatüüpides ning muutuks oluliselt selle liigiline koosseis, halveneks ökoloogiline seisund ja väheneksid järsult raiemahud.
Sarnase järelduseni on jõutud ka arengukavas, kus tõdetakse, et kavandatud raiemahu juures noorenevad oluliselt majandusmetsade männikud, kuusikud ja kaasikud. Näiteks väheneb 2040. aastaks kaks korda raieküpseks saavate männikute pindala ning suureneb kuus korda kuni 30aastaste männikute pindala. Raieküpseks saavate männikute pindala oluline vähenemine tekitab tulevikus puidu puuduse, mis kahjustab oluliselt metsatööstussektori pikaajalist konkurentsivõimet.
Seejuures suureneb raieküpseks saavates männikutes aastast aastasse soostuvate ja soometsade osakaal, kust kallist saepalki saadakse vähe ja kus raietingimused on pehme soomulla tõttu rasked.





























































