Nõukaajast tuttav vaaraosipelgas tunneb end eestlaste majapidamistes väga koduselt ka tänapäeval ja kipub sügisel külma eest tuppa ronima. «Toitu, millest sipelgad üle on jooksnud, enam süüa ei taha!» ütleb juba mitu aastat sipelgatega kodu jagav naine. Tõrjefirmad tegelevad kodudesse tunginud sipelgatega iga nädal.
Tartu maakonnas kortermajas elav Maire on vaaraosipelgatega koos elanud enamiku oma lapsepõlvest ja nüüdki juba üle kahe aasta. «Eelmise aasta suve alguses läks aga asi nii hulluks, et saia kapi peale jätta polnud mõtet, kohe tulid sipelgad kallale. Kuivainete kapist võis leida sipelgapesasid. Ühel korral spagetipakki võttes kontrollisin pilguga üle, ega sipelgaid ei näe. Paistis puhas. Tegin paki lahti, et need keevasse vette valada. Nii kui spagette liigutasin, hakkasid sipelgad metsikult ringi siblima,» räägib Marie, kes on korduvalt pidanud toitu minema viskama.
Naabreid ei häirinud sipelgad üldse
Samas kortermajas elas ta ka lapsena. «Mäletan, kuidas pesasid võis leida riidekappidest, raamatute vahelt, videokassettide seest. Siis käisin veel koolis ja väga piinlik oli, kui kusagil raamatu peal sipelgas jooksis,» räägib Maire.
Eelmisel suvel, kui sipelgad majapidamise üle tahtsid võtta, uuris ta naabritelt, kuidas on neil olukord. «Kahjuks paljusid ei häirinud sipelgad üldse. Nad olid juba harjunud ja hoiavadki ka kuivaineid külmkapis. Mina aga nii ei suutnud ja uurisin võimalusi, kuidas neist putukatest lahti saada,» räägib Maire. Esialgu ostis ta mitu mürgisöödamajakest. «Karp tühjenes nii kiirest – kas päevakski jätkus! Kahjuks meie rahalised võimalused ei kannatanud neid [söödamajakesi] enam osta.» Seejärel katsetas Maire suhkrust, meest, veest ja booraksipulbrist koosnevat segu, mida vaaraosipelgad isukalt sõid ja seejärel lõhki paisusid. Segu hakkasid sipelgatele tegema teisedki majaelanikud. «Alguses meelitas see ikka tohutult sipelgaid välja, aga paari nädalaga oli juba tulemust näha ja järjest vähemaks neid jäi, kuni enam ei näinud ühtegi,» räägib Maire, kuid lisab, et selle suvega tulid sipelgad tagasi ja nüüd näeb ta neid aeg-ajalt jälle majapidamises ning isegi booraksisegu neid enam ei huvita. «Loodan, et sipelgad massiliselt tagasi ei tule, sest väga vastikud on nad küll. Toitu, millest nad üle jooksnud on, enam süüa ei taha!»
Vaaraosipelgad elutsevad meelsasti ka linnade paneelmajades, kus mööda soojaveetorusid ja seinapragusid korterist korterisse liigutakse.
Tartus Tähtveres elava Mareti koju tükkisid vaaraosipelgad sooja eelmisel sügisel. «Kõige tüütum oli see, et toitu välja jätta ei saanud. Kuna mul on lemmikloomaks kass, siis tema konserv oli sipelgatele eriline magnet ja maiuspala. Saiale näriti augud sisse,» meenutab Maret, kes algul püüdis sipelgatega võidelda pihustatava mürgiga. Mutukaid jäi vähemaks, aga lahti ta neist ei saanud. «Õnneks umbes kuu hiljem korraldas ühistu ühise sipelgatõrje. Iga korteri peale jagati üks-kaks söödapesa. Ma usun, et kolme kuuga saime neist lahti. Kindel on aga see, et korterelamus üksi võideldes neist lahti ei saa,» ütleb Maret.
Tartus Annelinnas tegutseva korteriühistu esimees Vahur Vahtra nendib, et häda on pärit nõukaajast ja seda tuleb pisteliselt ette ka Annelinnas, küll aga mitte nende ühistus.
Sama linnajao ühe teise korteriühistu endine esimees Peeter Taim ütleb, et mõned korterid on ühistule vaaraosipelgate üle kaevanud. Aeg-ajalt on ühistu mürki ostnud ning seda sipelgatega korteritele jaganud. «Viimasel aastal muutus probleemiks pigem see, kes peaks mürgi eest tasuma – kas ühistu või korteriomanik,» märgib Taim ja lisab, et ühistu otsustaski, et sellest aastast maksab elanik, kellel kodus sipelgad, oma tõrje eest ise. «Meil pole imelikul kombel olnud nii, et kui ühes korteris on sipelgad, siis ümberringi naaberkorterites on ka. Need korterid, kus probleem on, on üksteisest eemal.»
Tõrjet tuleks teha kogu kortermajas
Tallinnas Kristiine linnaosas paiknev korteriühistu kutsus septembri algul firma ProControli tõrjet tegema ja praegu on majas vaikus. «Varem pole ühistu tõrjet tellinud, kuna inimesed pole kurtnud või osanud arvata, et selle murega võiks ühistu poole pöörduda,» ütleb esimees. Suve lõpul pani ühistu ise tahvlile teate, et kellel putukaprobleemid, andku teada. «Kuna majas on üle 140 korteri, siis kõik polnud veel suvilatest tagasi jõudnud, ootasime kaks nädalat. Kuna kortereid oli päris palju, kellel see mure oli, siis otsustas juhatus, et tellime ühistu kulul tõrje, et see probleem veel suuremaks ei leviks. Teadetetahvlile panime teate, kus kirjas, et nädala pärast tehakse meie majas tõrje, ja kõik, kes soovivad, oleks kodus sellel ajal.»
Kahjuritõrjefirma ProControl teenindusjuht Marko Tõnts kinnitab, et nende poole pöördutakse vaaraosipelgate pärast iga nädal ning igal pool Eestis. Ta ei oska välja tuua piirkondi, kus häda suurem on – abi küsitakse nii Lasnamäe paneelmajadest kui ka Nõmme eramajadest.
Tõntsi sõnul kortermaja ühes korteris tõrje tegemine eriti tulemuslik pole. Ühistutel on aga teinekord tõrje tellimises raske kokkuleppele jõuda, sest ühele elanikule võivad sipelgad olla ebameeldivad, teist nad ei sega. Kuid tõrjet tuleks teha korraga vähemalt ühes trepikojas.
Firma hävitab sipelgad mürkgeeliga. Väikesed geelipiisad pannakse seinapragudesse ja liistude vahele töösipelgate teedele. Sipelgaid tõmbab geel ligi, nad söövad seda ja viivad pessa ka järglasi toovale emasipelgale.
Kõikjal Eestis töötava kahjuritõrjefirma Rentokil OÜ juht Toomas Trei ütleb, et nende poole pöördutakse murega aasta ringi. «Tavaliselt pöördub eraisik, kes küsib, mida teha – majas on palju sipelgaid, aga ühistu midagi ette ei võta.» Sipelgaid tõrjub firma söödamajadega, mida pannakse ühte korterisse üks või kaks. Üks maja maksab 7 eurot. Sööt sisaldab hormoonpreparaati, mille töösipelgad pessa oma kuningannale tassivad, ja see muudab emasipelga steriilseks.
Eriti ohtlik on Trei sõnul see, kui elanik asub sipelgate vastu võitlema pihustatavate mürkidega. See tapab küll töösipelgad, kuid ehmunud emasipelgas võib muneda uued kuningannad ja nii võib sipelgate hulk hoopis mitmekordistuda. Sipelgad elutsevad ka poodide ladudes ja nii võib suhkrupaki ostja endale pealekauba ka vaaraosipelgad koju viia, teab Trei.
Sipelgateadlane: vaaraosipelga vastu aitab külm!
Sipelgateadlane doktor Ants-Johannes Martin ütleb, et eramajades on sipelgatest kerge lahti saada – toatemperatuur tuleb lasta nulli, siis heidab Aafrikast pärit elukas hinge. Ta lisab, et kortermajades valivad sipelgad elamiseks soojemad korterid. Nii viskab Martin nalja, et kui toatemperatuur lasta vähemalt kaks kraadi naaberkorterist madalamaks, kolivad sipelgad soojematesse korteritesse. Kui tõsisemalt rääkida, annab teadlane nõu, et probleemses majas võiksid kõik korterid korraga panna söödamajad sipelgaradadele ning sedasi sipelgaid vähemalt kaks kuud tõrjuda. Tõrje tellimine firmalt on Martini sõnul väga kulukas. Inimene saab sipelgaid eemale hoida, kui korteris teha korralik remont ning sulgeda kõik põranda- ja seinapraod, tihendada torud, kinnitada tihedalt seinakontaktid jne. Ventilatsioonišahti võib paigutada kinnise eetripudeli, mis tegelikult õrnalt immitseb. Samuti tuleks hoida kodu toidujäätmetest puhas ja kraanid korralikult kinni. Martin lohutab, et see nuhtlus on levinud kogu maailmas, putukas pole mürgine ja tema hammustust inimene ei tunne.
