"Õhtulehe kohta ma võin öelda, et mul on mulje, et sinna trükikotta on sisse murdnud debiilikud," avaldab rahandusminister Ligi arvamust ajalehe esikülje kohta, ehkki pole seda ise näinud. "Kes sellised numbrid sellises vormis esitab ja miks on vaja rahvast hirmutada niimoodi?"
Umbes 2 tundi ja 15 minutit kulus rahandusminister Jürgen Ligil eile riigikogus rahvaesindajate küsimustele vastamiseks. Kas sellest piisas, et veenda neid Eesti kahe miljardi euro suuruse osaluse hädavajalikkuses Euroopa laenukriisist päästmisel, näitab otsustav hääletus neljapäeval. Eile aga seisis rahandusminister oma võimete kõrgusel, pannes reipalt paika kõik saali sattunud skeptikud ja rumalavõitu rahva tervikuna. Nii mõnigi saadik sai oma päringule vastuse, enamik aga küllap mitte – keeruline asi see garanteerimine.
Kokkuhoidlikumale kuulajale kõlas Ligi suust justkui rõõmusõnumina, et plaanitav kaks miljardit on tegelikult ülegarantii ja tegelik summa on hoopis 1,2 miljardit ning suure tõenäosusega ei jää me sellestki ilma. Ehk siis kolmandiku riigieelarve suuruse summa asemel on ehk ohus vaid viiendik.
"Kas teile ei tundu, et otsus, mis täna siin saalis peaks sündima, on tegelikult meie rahva ja meie maksumaksja tahte vastu?" küsis ministrilt keskerakondlane Yana Toom, viidates riigikogu ees pikettijatele.
Ravas söögu heina
"Mis nendesse inimestesse puutub, siis need on eksiteele viidud inimesed," määras minister kõhklematult ära piketeerijate olemuse. "Niipalju, kui ma jõudsin näha, nad opereerivad tarkusega Õhtulehe esikülje tasemel, mida ma kuulsin kirjeldatavat ajalehe ülevaates. Ise ei ole vaadanud. Õhtulehe kohta ma võin öelda, et mul on mulje, et sinna trükikotta on sisse murdnud debiilikud. Kes sellised numbrid sellises vormis esitab ja miks on vaja rahvast hirmutada niimoodi? Hirmutatud on nüüd praegu ukse taga. Ma ei tea, kelle valijad need on, aga need on pigem, ma ei taha öelda, minust vasakul istuvate erakondade valijad või siis üldse mitte valijad, kes on lihtsalt riigi suhtes umbusklikud, kelle silmad-kõrvad on kinni ja kes loevad ainult Õhtulehe pealkirju. Mul on kahju, et ajakirjandus on sellise tooni võtnud ja et sellised arvamusliidrid, kes kõige rohkem arvavad ja kõige vähem teavad, on ka nendes lehtedes liigselt upitatud."
Mainori Kõrgkooli Ärijuhtimise Instituudi direktor Andres Arrak märkis eile õhtul, et see üdini ligilik paikapanemine jõudis kiiresti tema kõrvu. "Olen seda varemgi öelnud, et meie valitsusele ja nende hulgas Ligile on rahvas alati olnud millimallikad," nentis Arrak. "Nädala ajaga otsustatakse ära kahe miljardi euro saatus, ja see pole otsustajate arvates rahva arvamust vääriv teema."
Oleme ju ise vaesed
Oma lähenemise tõi muidu vinguvasse arutellu uussots Karel Rüütli, kelle väitel lähenetakse Euroopa päästmise pühale üritusele hoopis vale nurga alt.
"Me soovime anda nendele hättasattunud riikidele garantiisid, laene," sättis endine rahvaliitlane küsimust paika. "Samas me oleme väikese majandusega vaene rahvas ja endalgi on raha vähe. Kas näiteks need riigid ei vaja hoopis kõva käega poliitikuid, kes teevad raskel ajal raskeid otsuseid, kärbiksid nende riikide majandusi ja, mis kõige olulisem, seletaksid rahvale ära selliselt need asjad, et seal ei teki meeleavaldusi ega ka rahutusi? Kas Eestil ei ole võimalik kuidagi teisiti panustada sellesse protsessi? Meil on ju hulgaliselt väljapaistvaid ministreid, poliitikuid – Mart Laar, Andrus Ansip, isegi olete otsustuskindel, kõva käega mees. Kas kuidagi teisiti ei ole võimalik neid riike aidata?"
Rahandusminister tänas meeldiva komplimendi eest, kuid ei väljendanud vähimatki soovi – isegi mitte teoreetiliselt – Euroopa päästmise huvides elu- ja töökohta vahetada.
"Poliitikute puhul ei saa seal ette heita professionaalsuse vähenemist, aga just otsustavus, see tuleneb ikkagi ühiskonnast laiemalt," diagnoosis Ligi Lõuna-Euroopa kolleege heatahtlikult.
Lõpuks ometi otsustaja
Keskerakondlasest riigikogulane Priit Toobal võttis küsimust sisse juhatades tsiteerida pangandustegelast Indrek Neivelti, kel jätkus julgust valitsusjuhti pangajuhiga võrrelda.
"Pankurid ei kõlba poliitikasse," väitis Ligi veendunult. "Ma ei tea ühtegi erandit peale keskpankurite. See loogika, nagu kehtiksid samad põhimõtted laenudele pankades ja riigisektoris, on ikka paras absurd." Neiveltile määris minister siiski mett moka peale: "Ta tegelikult on ju väga särav mõtleja, aga ta võiks vähem arvata ja rohkem teada."
Neivelt ei mõistnud Ligi ütlemisi kuidagi kommenteerida. "Ma ei oska selle peale midagi kosta," ütles Neivelt, kuuldes Ligi eilset komplimenti. "Ei tahaks seda kuidagi kommenteerida, seda enam lehe kaudu."
Euroopa päästja Ligi ei unustanud eile ka maasoola, õpetajaid, kui tuli vastata Mailis Repsi küsimusele, kas riigimehelikku heldust ei võiks ehk mujal üles näidata, näiteks hariduses.
"Meie haridussüsteem on erakordselt kallis, haridus ise on kallis mitmes mõttes ja õpetajad on meile kallid selles positiivses mõttes, mitte hinna mõttes," andis konjunktuuritundlik rahandusminister mõista, et kui Euroopa päästetud, hinnatakse üht-teist ümber lähemalgi.
Seda, et Euroopa päästmine sõltub nüüd ainuüksi Eestist, teatas Ligi kohe eelnõu tutvustuse alguses: "Tegu on Euroopa ja kogu maailma majanduse kõige põletavama murega ning meie nõusolekuta jääks see lahendus sündimata."
Lõpuks ometi sõltub ka Eestist midagi.
