Möödunud nädalal levis meedias uudis Eesti nälgivatest lastest, millele Tervise Arengu Instituut vastas omapoolse pressiteatega.
Pressiteate põhjuseks oli ajakirjanduse eksimine terminoloogias, mis andis 2. septembril Delfi uudistesse ilmunud telefonivestlusele instituudi vanemteaduriga teistsuguse sisu – kui vestluse tekstis ei esine kordagi sõna «nälgimine», siis ajakirjaniku lisatud löövas pealkirjas («Rohkem õpilasi on pere vaesuse tõttu näljas») see on. Sellele järgnesid uued, sensatsioonihõngulised pealkirjad ja uudised välispressis, mille sisuks oli, et 16% Eesti lastest nälgivad.
Nälgimise all mõeldakse ikkagi toidu puudumist, mida meie õpilastelt ei küsinud. Õpilastele esitatud küsimuses esinev väide «kodus ei olnud piisavalt süüa» (there is not enough food at home) ei ole ju võrdsustatav väitega «kodus puudus toit». «Ei ole piisavalt süüa» on toidu vaesuse (food poverty) indikaatoriks, mis viitab, et kodus pole piisavalt mitmekülgset toitu, mis sisaldaks kõiki vajalikke toitaineid ja mida laps tahaks süüa. Jutt nälgimisest seondub seevastu emotsionaalsete piltidega Aafrika nälgivatest lastest.
Ajakirjanik, kes esmase uudise meediasse viis, küsis telefonikõne ajal ka kõnealuse näitaja Euroopa keskmisi andmeid ja Eesti võrdlust teiste riikidega. Neid andmeid ei osanud ma lühivestluse käigus esitada, kuid lubasin need järele vaadata. Neid ei olnud kerge leida, sest rahvusvahelistes raportites see näitaja puudub. Leidsin Iirimaal kooliõpilaste terviseuuringuid läbi viiva meeskonna lühiartiklis diagrammi toidu vaesuse levimuse kohta kõikides uuringus osalenud riikides 2002. ja 2006. aastal. Avades allpool oleva lingi, võib soovija näha, et nt 2006. aastal oli nii Soomes, Rootsis, aga eriti Prantsusmaal rohkem toidu vaesuse (mitte nälgimise!) all kannatavaid õpilasi kui Eestis:
http://www.nuigalway.ie/hbsc/documents/pres__2011__ck_food_
poverty_hprc_conf.pdf
Rahvusvahelisse kooliõpilaste terviseuuringusse lülitati see küsimus 2001/2002. õppeaastal, lootes, et see toob välja väga madala sotsiaalmajandusliku olukorraga õpilased. Nagu Iirimaa uuringus, nii ka Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringute andmetel on tühja kõhuga kooli või magama minevad õpilased jaotunud hea, keskmise ja halva majandusliku olukorraga õpilaste vahel. Rohkem on neid halva majandusliku olukorraga peredes, vähem aga hea majandusliku olukorra puhul.
Nende õpilaste suur arv heaoluriikides ja nende jaotumine kõikides sotsiaalsetes kihtides näitab, et majanduslik olukord (või vaesus) on vaid üks põhjustest, miks õpilased lähevad kooli või magama tühja kõhuga.
