1. PRESIDENT JÄLLE PAIGAS
Asjalikult, võiks isegi öelda jooksvalt tehti ära tänavune presidendivalimine. Nõustun nendega, kes soovinuks debatti näha ka riigikogus. See, mida rahvusringhäälingus etendati, läks ka kindlasti asja ette ja näitas üsna adekvaatselt ära mõlema kandidaadi tugevad ja nõrgad küljed. Loodetavasti järgmisel korral on huvitavam, vähemalt üht tänavustest kandidaatidest me siis enam kindlasti pretendentide seas ei näe.
2. KANTER JA ISRAEL KOREAS
Ilusa lõppakordi tänavusele suvele andsid kaks kanget meest kodust kaugel, Lõuna-Korea linnas nimega Daegu. Ja kombel, mida viimasel ajal enam peaaegu ei harrastata – ei olnud seekord kuulda suuremat kaagutamist enne, kui munemiseks läks. Mehed lihtsalt võtsid kätte ja tegid ära. Igati teretulnud emotsionaalne süst igasugu esimeeste ja presidentide valimistest viimseni vaevatud eestlastele.
3. ESIMENE KOOLIPÄEV
Ilus oli see esimene koolipäev, nagu nad alati on olnud. Ent sel aastal ei kirjutata koolidest-ülikoolidest ainult 1. septembril, haridusprobleemid on viimastel kuudel pidevalt ja teravalt üleval. Rõhud ja suunad peavad muutuma, muidu jääbki meie panuseks innovatsioonipõhisesse arengusse allhanketööna nutikate aparaatide komponentide kokkupanemine.
4. WIKILEAKS JÄLLE AKTUAALNE
Veidraid asju tilgub jälle Wikileaksist välja. Kuigi asjaosalised nagu ühest suust kõike eitavad või lihtsalt kommentaaridest keelduvad, on see ikkagi iseenesest huvitav lugemine. Loetu on ka täpselt sellises laadis, et neist tegelastest usud küll, et nad usalduslikemail hetkedel USA saatkonna inimestele just sellist juttu võivad ajada. Ja teadagi keda nimetavad vanad isamaalased praegugi üsna avalikult «Lihula lihunikuks».
5. MÕISTUS OTSAS?
Keskerakonna kongress oli küll eelmisel nädalavahetusel, ent see nädal on näidanud täielikku peataolekut erakonna parnassil. Laaneti, Rattad ja Seppiku võib ju välja visata, aga mida hakata peale peaaegu poolega parteist, kes kah pealiinist selgelt ja oportunistlikult kõrvale kaldunud…
