Kuidas kurjategijast saab kangelane (42)

Järjest rohkem hakkab tunduma, et korralik ja aus inimene olla pole enam kasulik.

Mõrtsukast kujundab meedia ülemaailmse kangelase, kelle elu igat tahku arutatakse pikalt ja laialt, netis avaldatakse ta «kogutud teosed», otsitakse talle kõikvõimalikke õigustusi, korratakse tema täit nime, mida iga lugeja peab teadma peast, ja avaldatakse temast uhkeid fotosid.

Arg maniakk või kangelane?

Just nõnda on käitunud meedia selle Norra mõrtsukaga, kelle nime ma ei taha nimetada. Sest ta on selle saanud oma vanematelt, kes on olnud korralikud inimesed, ja tema on seda nime oma julma teoga häbistanud. See nimi ei kuulu temale. Ta peaks olema meie jaoks nimetu mõrvar, vastik kurjategija. Aga fotodel kujutatakse teda ilusa ja uhkena, lausa kuninglikuna, toredas mundris. Mitte ühegi pildi peal ei näe me teda armetus olukorras, käeraudadega, inetu, haleda, vihasena, ega ka isegi mingi ebasoodsa rakursi pealt pildistatuna.

Kontrastiks sellele võiks tuua politseijuhi foto Delfis, mis oli nii ebaõnnestunud, et mingi kommentaator tegi selle järgi tolle inimese kohta lausa halvustava märkuse. Kui need pildid kõrvuti panna, siis tahaks küsida: kummale kuulub ajakirjanike sümpaatia, kas kurjategijale, või sellele, kes kuritegevust takistada püüab?

Kas on see tõesti ainult ühe isiku plaanitud kuritegu või on see suur vandenõu? Sellest arast maniakist on tehtud kangelane. Arg ta ju on, muidu oleks ta rünnanud kedagi endast tugevamat – miks mitte poliitikuid või moslemi kogukonna juhte. Aga ta läks saarele, politseivormis, tapma relvituid noori, kes sattusid paanikasse ega suutnud talle mitte kuidagi vastu hakata. Ta nautis nende paanikat ja hirmu. Nõnda käitub ainult äärmine argpüks, ilmselgelt alaväärsustunde all kannatav psühhopaat.

Ja siis räägitakse mingist «inimsusevastasest kuriteost», mida tahetakse talle süüks panna. Mille eest ta võib saada 30 aastat ilusat ja kindlustatud, tema ohvrite omaste poolt kinni makstud elu Norra imelises vangidepuhkekodus.

Ta tappis ju palju inimesi – noori, kellel kogu elu oli veel ees! Tema lõikas selle katki. Ja lõhkus sellega ka nende omaste ja sõprade elu hulgaks aastateks! Need olid konkreetsed inimesed, kelle ilufotosid pole ajakirjandus avaldanud, kelle nimesid ei korrata päevast päeva. Aga neil oli oma elu, omad mured ja rõõmud, armastused ja vihkamised, sõbrad, emad, isad, õed, vennad, armsamad.

Kui meie kohtusüsteem oleks õiglane, siis mõistetaks mõrvari üle kohut eraldi iga ohvri tapmise eest – nimeliselt, koos igaühe eluloo ja fotoga, ning leinajate tutvustamisega nii kohtualusele kui ka rahvale, ja igaühe kohta küsiks kohus vandemeestelt: kas ta on selle inimese julmas, ilma mingi põhjuseta mõrvamises süüdi? Ja iga mõrva eest arvestataks talle eraldi karistusaastaid – kui palju neid siis kokku tuleb?

Tagurpidi ühiskond

Ja ilmselge on see, et tal poleks võimalik seda karistust lõpuni kanda, sest ükski inimene ei ela nii kaua. Järelikult on ainuke võimalik karistus sellise kuriteo eest surmanuhtlus. Usun, et kui tehtaks üleeuroopaline rahvaküsitlus, siis oleks enamik inimesi selle poolt, et lubada erakorralise juhtumina see mõrvar surma mõista.

Kas meie valitsejatel pole julgust? Või ei tahagi nad oma rahvast selliste maniakkide eest kaitsta ja soovivad neid kenades puhkekodudes rahva raha eest üleval pidada? Kuidas on üldse võimalik mõelda, et niisugune mõrtsukas võiks mugavas vanglas edasi elada, tolle riigi maksumaksja raha eest, mille kõiki kodanikke ta oma julmuse ja halastamatusega on vapustanud? See on otsene iga ausa ja korraliku kodaniku mõnitamine.

Missuguse sõnumi see temale annab? Ta ise peab ju ennast kangelaseks ja naudib oma ülemaailmset kuulsust. Seda ta tahtiski, ja meie ise andsime selle talle. Tal on põhjust meie peale ülevalt alla vaadata.

Kui inimene sooritab mingi julma, tahtliku, teadliku ja ettekavatsetud kuriteo kaasinimeste vastu, hävitab teiste inimeste elu, siis ta on ju sellega ise, vabatahtlikult loobunud oma inimõigustest. Miks me neid talle siis vägisi uuesti tagasi kleepida tahame?

Kas tõesti pole võimalik meie tagurpidist ühiskonnakorraldust enam jalgadele tagasi pöörata?

Vabandage mu emotsionaalsust, ent usun, et iga ohvri omaksed mõtlevad just täpselt niisamuti.

Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest

Aina külmema kõhuga valitsejad

Kommentaar | Eiki Nestor, riigikogu liige, sotsiaaldemokraat
Seadusemuudatusele, mis kaotab võimaluse poolte kokkuleppel ja omal soovil töölt lahkujatel töötuskindlustusest hüvitist saada, on leidunud ka eestkõnelejaid.

Seemnetest ilma fooliummütsikeseta (10)

Kommentaar | Aleksei Lotman, looduskaitsja Matsalu külast
Tänapäeva maailmas on teraviljaseemnete kasutamise reguleerimine intellektuaalse omandi kaitse raames reaalsus, mitte fooliummütsikeste kandjate loba, kirjutab bioloog Aleksei Lotman.

KOMMENTAAR | Kuidas peatada rämpsposti (5)

Kommentaar | Enn Vatter, E-INFO juhataja
Kas ka teid vaevab küsimus, kuidas edasi? Ehk täpsemalt: mida küll elektri, vee, sooja, jäätmeveo ja muude eluks tarvilike vahendite/ressursside hinnatõusuga ette võtta?

Tasuta täisproteesid kalli hambaravi asemel (20)

Kommentaar | Adik Levin, arst
Meie kõrgtehnoloogilisel meditsiinil on olnud intensiivne positiivne areng. Paljud kallihinnalised uuringud ja keerulised operatsioonid on patsientidele tasuta, neile, kellel on haigekassakindlustus.

KOMMENTAAR | Maaelu – klassika tugevaile (12)

Kommentaar | (:)kivisildnik
Erinevalt elust linnas on elu maal päriselu, kirjutab maal elav poeet ja kirjastaja (:)kivisildnik.

KOMMENTAAR | Me elame tohutu suurel prügimäel

Kommentaar | Malle Pärn, teoloog ja näitleja
Miks peame maksma, et veetaks ära prügi, mis sokutatakse meie kodudesse väevõimu ja valskusega, küsib näitleja ja teoloog Malle Pärn.

Unistus paremast ühiskonnast (6)

Kommentaar | Riina Vändre, MTÜ Oleviste Hoolekanne
Tööd kodutute, vaeste ja tõrjututega alustati Oleviste kirikus üle 10 aasta tagasi lihtsal põhjusel – kiriku asub Balti raudteejaama

Kuidas Reinsalust peaminister saaks (32)

Kommentaar | Arved Breidaks, ajakirjanik
Urmas Reinsalul on suurepärane võimalus olla IRLi esimees, keda ajalugu ei mäleta, aga tal on ka pisike võimalus minna ajalukku mehena, kes lõpetas Andrus Ansipi pika ja katkematuna näiva peaministrikarjääri.

KOMMENTAAR | Miks Toompeal ikkagi töörahu ei taheta? (5)

Kommentaar | Harri Taliga, Ametiühingute Keskliidu esimees
Eesti riik on endale võtnud kohustuse edendada sotsiaaldialoogi ja soodustada partnerlust tööelus. Miks küll tahab praegune seadusandja selle asemel valada vett töötülide ja streikide veskile?

Fooliummütside kandjate töömailt (10)

Kommentaar | Kalju Rüütli, IT-ettevõtja
ACTA väidab ennast olevat tööriist, mis kaitseb autoreid nende teoste lubamatu kopeerimise ja paljundamise ning sellelt tegevuselt saadava tulu ehk piraatluse eest.

Hääletaksin ACTA vastu

Kommentaar | Sten Tamkivi
Nii ebamäärase ja mitmetitõlgendatava teksti puhul sõltub kõik paljudest pisikestest järgmistest (rakendus)otsustest, mitte niivõrd sellest, kas praegu see üldsõnaline tekst saab allkirjad või mitte. ACTA seatud raamides saaks korda saata kuritegelikke lollusi, aga saab ka õlgu kehitada ja üsna nii edasi elada, nagu Eestis praegu.

KOMMENTAAR | Kas nad võtavadki nüüd Andrus Ansipi maha? (31)

Kommentaar | Heimar Lenk, riigikogu liige, Keskerakond
Pole kahjuks midagi teha, aga kui nüüd oravad ja kampsunid ning äraostmatud hakkavad korduvate rumalate vastuste pärast Ansipit kohalt kangutama, jääb väike süü selles asjas ka minu kaela.

Mis asi see ACTA tegelikult on? (18)

Kommentaar | Märt Põder, EIK liige
ACTA-debatt on praeguseks kontrolli alt väljunud ja me ei saa sinna suurt midagi parata.

Koduküla, kodumaa (3)

Kommentaar | Nasta Pino, maalt ja hobusega
Ja on suur tahtmine nende kahe sõna vahele võrdusmärk toksida. Lapseeas karmi sõja üle elanud inimesena mäletan ülihästi, kui hinda läksid noil aastail Eestimaa külad.

ACTA ei kõlba 21. sajandi maailma!

Kommentaar | Viljar Voog, reporter
Autoriõigused said esimest korda seadusevormi 17. sajandil. Toona muretsesid riigivalitsejad, et raamatukirjastajad teevad kirjanike palehigis loodud teostega, mida ise tahavad. Seega loodi seadused, mis pakkusid lõpptarbijale väheste isiklike õiguste ohverdamise hinnaga kindlust, et nende kätte jõuab raamat sellisel kujul, nagu kirjanik seda eeldas.

Fantaasiad ACTA teemadel (9)

Kommentaar | Gohar Markosjan-Käsper, kirjanik
Hiljuti oli mul vaja läbi lugeda Euripidese tragöödia «Andromache». Köites, mis seisab meie riiulis, just seda teost ei olnud ja ma pidin minema internetti, kust võib leida kõike. Pärast mida hakkas täie mürinaga tööle minu kujutlusvõime – selline ta mul kord juba on.

Vääramatu teerull

Kommentaar | ÕL

Tänu teile, soomlased, oleme veel elus! (26)

Kommentaar | Jakko Väli, kolumnist
Soome on osutunud Eesti majanduskriisi hindamatuks leevendajaks, kuid on kahju, et Eesti valitsus oma elanike sotsiaalse kaitse vastu huvi ei tunne, kirjutab kolumnist Jakko Väli.

KOMMENTAAR | Valitsus juhib teerulli kindla käega (15)

Kommentaar | Siiri Oviir, Euroopa Parlamendi saadik
Töötukassa juhtumiga on sotsiaalpartnerlus muudetud Eestis sõnakõlksuks, leiab europarlamendi saadik, keskerakondlane Siiri Oviir.

Igavene elu 20% soodsamalt (4)

Kommentaar | Vahur Afanasjev, kirjanik
Kas ravimid peaksid olema kaup nagu iga teinegi, küsib kirjanik Vahur Afanasjev.

Sotsialismi hiiliv tagasitulek (11)

Kommentaar | Janek Mäggi, suhtekorraldaja
Lenin ütles, et kapitalist müüb meile ka köie, millega saame ta üles puua. Erasektori ülistamise ajad on läbi ning paks ja rammus riik meeldib ka neile kodanikele ja alamatele, kellel sellist riiki (enam) võtta ei ole. Kreeklastele näiteks.

KOMMENTAAR | Ons abielu tõesti mõttetu? (10)

Kommentaar | Kais Allkivi
Nõustun täiesti, et abielu pole mingi kindel retsept heaolu saavutamiseks. Aga kas see tähendab kõigest paberimäärimist ja sõrmuseid? Või on väide, et paberit ja sõrmust pole õnneks vaja, üksnes ettekääne?

Minister Aaviksoo asub Augeiase tallide kallale (20)

Kommentaar | Elo Odres
Kaitseministrina oli Jaak Aaviksoo ülepäeviti meedias esiplaanil vabadusssamba teemaga, nüüd lammutab ta laiali haridusministeeriumi kopitanud probleemihunnikuid. Mässavad vetevood ähvardavad kaasa viia nii mõnegi koolimaja.

Saagu Eestisse seisma mälestusmärk Jeltsinile! (35)

Kommentaar | Igor Gräzin, MTÜ Mälestuste Initsiatiiv
«Memory» – las kõlab mõttes see tunnusviis Lloyd Weberi muusikalist ja siis hakkame rääkima. Kes muidu ei mäleta, võib vaadata YouTube’ist kuupäeva 13. jaanuar 1991.

Päriselu ja protsendid paberil kaugenevad üksteisest (2)

Kommentaar | Margo Pajuste, arvamustoimetaja
Kui peaminister ütleb, et temal on alati õigus, sest tema saab teavet ametnikelt, kes on Eesti elust kõige paremini informeeritud, siis jääb pilt tegelikust elust tema jaoks paratamatult ühekülgseks, hoiatavad poliitikahuvilisest suhtekorraldaja Agu Uudelepp ja ajaloolane David Vseviov.  

KOMMENTAAR | Mõtleme pangaautomaatidest riiklikult (6)

Kommentaar | Väino Rajangu, majandusteaduste doktor
Viimastel nädalatel on ajakirjanduses palju arutatud pangaautomaatide üle. Neid artikleid lugedes paistab välja riigi abitus ja ühe panga üleolev suhtumine inimestesse ehk täpsemalt tema enda klientidesse.

Miks rahvaloendus tehti ülikallilt? (18)

Kommentaar | Vambola Paavo, ajakirjanik
Rahva- ja eluruumide loendamine käib täistuuridel. Riik peab teadma oma elanike ja leibkondade arvu ning sedagi, millistes tingimustes elatakse. Võimalikult täpselt. Käimasolev loendus selgitab ju välja, kui palju meid – eestlasi – siis lõpuks on.

KOMMENTAAR | Kullamäe kullaterad (1)

Kommentaar | Ville Arike, ajakirjanik
Möödunud nädalal juhtus Tartu Ülikooli korvpallimeeskonnas mänguvälises mõttes rohkem kui mitmel aastal kokku ning loodan südamest, et ilus algus ei jäänud Gert Kullamäe ajastu üksikuks sähvatuseks.

KOMMENTAAR | Meie elu kujundavad antagonistlikud vastuolud (2)

Kommentaar | Stepan Karja, ajakirjanik
Teravad vastuolud sunnivad masse tegutsema. Vaieldakse koosolekutel ja käiakse loosungitega tänaval. Kolitakse külast linna ja ühest linnast teise ning isegi võõrale maale. Ja keegi ei oska täpselt ennustada, missugune rada toob kõige rohkem õnne ja rikkust.

Allar Jõks: Pühajärve kooli juhtum on Eesti jaoks märgilise tähendusega (35)

Kommentaar | Rando Tooming
Pühajärve põhikooli sulgemise vaidlustanud lapsevanemaid kohtus esindav vandeadvokaat Allar Jõks kõneleb Otepää vallas lahvatanud vastasseisu näitel Eesti demokraatia kitsaskohtadest ja nõrgavõitu kodanikuühiskonnast.
Saada vihje
6 144 144
vihje@ohtuleht.ee
Õhtuleht ootab oma lugejatelt vihjeid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.
Nimi:
E-mail
Vihje:
Palume saata ainult enda tehtud pilte. Pilti saates kinnitate oma autorlust. Õhtulehel on õigus saadetud fotosid tasuta kasutada oma paber- ja veebiväljaandes ning vajadusel muudel kommertseesmärkidel autoritasu maksmata.
Nimi:
E-mail
Fail:
Pildifaili suurus vähemalt 25 KB ja kuni 2 MB.
Kirjeldus:
Kui näed midagi põnevat, siis võta mobiil ja pildista! Saada pildiga MMS aadressile pilt@ohtuleht.ee. Sõnumi hind on paketipõhine. Palume saata ainult enda tehtud pilte. Pilti saates kinnitate oma autorlust. Õhtulehel on õigus saadetud fotosid tasuta kasutada oma paber- ja veebiväljaandes ning vajadusel muudel kommertseesmärkidel autoritasu maksmata.
Ilm: Tallinn
N 23.02
vihm
R 24.02
pilves
L 25.02
lumi
P 26.02
pilves
-2°
E 27.02
poolpilves
-4°
T 28.02
lumi
-2°
K 29.02
vähene pilvisus
N 1.03
vihm
R 2.03
poolpilves
Anekdoot

Heale mehele on hea ka võõras naine, halvale on isegi oma halb.

Parimad pakkumised