"Oli tõesti üks peksmine. Sai see alguse "tühisest" asjast..." tunnistas pärast 114 päeva kestnud pantvangistust kodumaale naasnud Madis Paluoja teleintervjuus Elo Mõttus-Leppikule.
Liibanoni inimröövi ohver Madis Paluoja kirjeldas Kanal 2 eksklusiivintervjuus, kuidas neid tõugati ükskord meeter korda meeter tualettruumi, kus nad pidi seitsmekesti püstijalu olema. "Seismine võib-olla oli kuskil tund või poolteist... Igal juhul minul mingi hetk isegi hakkas pilt eest ära kaduma," märkis Paluoja, kelle sõnul rivistati neid korduvalt seina äärde.
"Siis hakati meid ükshaaval välja võtma. Mina, kes ma kõige taga seisin, kuulsin, et järgnesid hoobid... Hilisemast kogemusest võin öelda, et tõesti oli valus. Siis ma kuulsin, et sõber oigas," kirjeldas Paluoja enda ja ta kuue saatusekaaslase läbielamisi. "Meil olid silmad kinni, aga meil tõmmati elektrijuhtmega jalad kinni, olime selili asendis, jalad tõsteti üles, ja keha alumisele osale jagati hoope."
Paluoja sõnul tulid hoobid kahest erinevast suunast, kasutati nii šašlõkivardaid kui kõvast puust kurikaid. "Igal juhul nüpeldati hoolega meid. See oli suhteliselt õõvastav," toonitas Paluoja läbielatut. Peksu ajal kostus korduvalt küsimus: "kes teist on juudid?" Ehkki juute eestlaste seas polnud, piinamine jätkus.
"Kuigi jalad olid verised ja valus oli astuda, pole ma siiamaani ühtki unenägu näinud," lisas Paluoja. "Ma ei tea, kas see on kuskil ajusopis kinni, aga võib-olla oleme sellises eas ja vaimse konditsiooniga, et see ei avaldanud nii tohutut mõju kui oleks pidanud."
