3
fotot
INIMEKSISTENTSI LÕPP?: Mitte keegi ei suuda täna täpselt mõõta, kuhumaani arvutiteadus arenenud on ja kaua superarvuti tekkeks aega võib minna. Seega ei tea keegi, kas tehisintellekt võib kunagi pöörduda inimkonna vastu, nagu masinad «Terminaatori» filmides. ()

Esialgu jäävad lood super­arvutitest, mis hakkavad inimkonna hävitamiseks mõeldud võimsaid vidinaid ise välja mõtlema, küberneetikateadlase Enn Tõugu sõnul ulmefilmide valdkonda.

Õudustäratavates mängufilmide tulevikustsenaariumides hirmutatakse inimesi aastakümneid väitega, et liiga targaks muutuvad arvutid võivad Maal peagi juhtimise enda kätte haarata. Inimkond muutuks rottide sarnaseks põrandaaluseks liigiks, keda peremehetsevad masinad igal võimalikul juhul kütivad ja hävitavad.

Loodu tõstab käe oma looja vastu, on kirjanduse üks armastatumaid stsenaariume. Masinate katset võim enda kätte haarata kirjeldati Karel Čapeki 1921. aastal kirjutatud näidendis "R.U.R." (Rossum’s Universal Robots) juba ammu enne seda, kui arvuti inimkonna arengus esimest viiulit oli mängima hakanud.

Robotite mässu ennetada püüdvaid organisatsioone on maailmas mitu. Mässu eest hoiatajad väidavad, et filmi "Battlestar Galactica" vaatavad ka nüüdisaja intelligentsed masinad.

Pole teada, millal nad nähtut jäljendada püüavad.

Inimkond muutub järjest abitumaks

Küberneetika instituudi juhtivteadur Enn Tõugu meenutab, et masinate mässust inimkonna vastu kõneles juba ulmekirjanik Isaac Asimov oma 1942. aasta novellis "Runaround". Asimov pani ka kirja kolm robotite pro­grammeerimise seadust, mis peaks inimest masinate ülemvõimu eest kaitsma.

"Ega see päris võimatu pole, et masin inimese vastu astub. Pakkusin ise ka hiljuti välja, et arvutid võivad mässama hakata, kuigi ma ei usu, et see nii hullusti läheb, nagu kirjandusteosed ja filmistsenaariumid ennustavad. Minu eesmärk oli juhtida tähelepanu sellele, et arvutid lähevad ikka veel hulga targemaks, kui nad praegu on. Tekib hulk nähtusi, mida praegu osatakse prognoosida, ja kindlasti terve hulk ka neid, mida ei osata," arvab Tõugu.

Küberteadlase sõnul loodab inimkond arvutitest praegu liiga palju. Tõugu toob näite talle südamelähedasest purjetamismaailmast. "Kraadi või poole täpsusega pidi endisaegadel kaardi järgi oskama sadamast väljuda. Nüüd näitab arvutiekraan, kus alus asub, millised kivid ja saared kui kaugel paiknevad. Kui nüüd kogu aeg moodsa tehnika abil purjetanud inimese arvuti aku kogemata tühjaks saab või GPS üles ütleb, on ta käpuli. Mis sa hing nüüd teed? Ka GPS-plotteri peale ilmub seda sisse lülitades iga kord hoiatus: "Pane tähele, mis sa teed! Sa pead ise oskama ümbruses orienteeruda ja ära liigselt arvutit usalda!" Aga inimene ikka usaldab ega pane hoiatust tähele. Ehkki mina veel mäletan, kuidas kaardi järgi navigeerimine käib. Noortel seda praktikat lihtsalt pole."

Sama võiks Tõugu sõnul öelda ka teiste igapäevaseks saanud abivahendite kohta, nagu näiteks autodesse paigaldatavad parkimisandurid. Raske olevat praegu mõõta, kuhumaani arvutiteadus tervikuna arenenud on ehk kui targaks arvutid on saanud. "Tehakse nii teadmistel põhinevaid kui ka IQ-teste. Osa neid IQ-teste tegi arvuti inimesest juba tükk aega tagasi paremini. Eelmise sajandi lõpul kirjeldati, kuidas arvuti suutis tollal kergesti ära tunda kujundeid, mis inimesele ei olnud kergesti äratuntavad, sellised sigrimigrid. Kuid tõsiasi on, et me ei suuda ka praegu ikka veel arvuti intelligentsust objektiivselt mõõta."

Arvuti võimekusest rääkides tuleb see lahutada osadeks. Esimene osa on mälu, mille mahuga inimesed juba ammu võistelda ei saa. Tõugu märgib, et arvutitel on inimmäluga võrreldes üks oluline eripära – nad ei unusta midagi.

Arvutil juba on teadvus – agendid

Teine mõõdetav suurus on mõtlemine. Kui seda defineerida IT-ala inimeste moodi, on see lihtsalt teadmiste kasutamine. Emotsioone ja teadvust arvutitel praegu veel pole, vähemalt mitte meie tavaarvutitel. "Kui te nüüd küsite, kas arvutitel võivad tekkida emotsioonid, siis vähesel määral need juba eksisteerivad. Näiteks, kui arvuti aku hakkab tühjaks saama, asetab ta oma prioriteedid ringi ega kuula seda, mida mina talle ütlen," toob arvutiteadlane näite.

Kolmas suurus oleks arvuti teadvus, mille koha pealt on Tõugul taas ettekujutus täiesti olemas. "Meie inimestena tajume oma osadust maailmas, oma olemasolu selle maailma sees. Minu mudel asub ja tegutseb selle maailma sees. Arvutitega on sama lugu. Mitte arvuti kui masina mõttes, vaid me nimetame neid arvutites töötavaid programme agentideks. Ka tavakompuutri operatsioonisüsteemi võib teatud määral agendiks nimetada ja tal on teadvus olemas. Temas paikneb suur hulk tabeleid, mis näitavad, mis seisus asjad on."

Ekskavaator tehti selleks, et kaevata maa sisse auke, mis labidamehele tähendaks inimpõlvede pikkust tööd. Auto idee oli, et see sõidaks kiiremini kui hobune. Arvuti loodi selleks, et see arvutaks välja näiteks aatomipommi, mida inimaju välja rehkendada ei suutnud. Kaugel võiksid olla lood arvuti hinge ja vaimu loomisega? Kas nende arendamisse ka keegi panustada võiks? Tõugu raputab pead. "Selle kohta ma ei oska mitte midagi vastata. See on usu küsimus. Mina ei oska öelda, kas arvuti vajab üldse teadvust, seda oma mudelit suure maailma sees. Inimesele oleks nende teadvust vaja küll, mugavuse eesmärgil. Saaks anda arvutile autonoomia väiksemate küsimuste üle ise otsustada. Kogu küsimus jooksebki siit, kuhumaani me tohime arvuteid usaldada."

Mobiiltelefoni kaotus põhjustab selle omanikule hulga ebamugavusi ja sugugi mitte ainult kadunud telefoninumbrite pärast. Nutikast mobiiltelefonist on saanud assistent, mis korraldab, peab meeles ja haldab tohutut hulka infot. Robotitemaailmas luuakse aga assistente, mis võivad masinatena inimest teatud piirini tööl ja kodus edukalt asendada – lemmiklooma toitmisest firma klientidega vahetu suhtlemiseni. Lihtsustatult öeldes muutub inimkond tänu võimekatele tehnoloogiaassistentidele üha abitumaks. Tõugu näitab videot tehnoloogiamessilt, kus minirobotist assistent sai küll juttu ajades aru, et temaga kõneleja ei ole aktsendi järgi ameeriklane, kuid ei teadnud, kus asub riik nimega Eesti. Kui teadlane kirjeldas, kus ta kodumaa geograafiliselt paikneb, suutis robot sellest lõpuks siiski aru saada. "See on üks näide arvutite võimekusest," kommenteerib Tõugu. Teine ja veel olulisem näide olevat mälumäng "Jeopardy" (Eestis nime all "Kuldvillak"), kus firmas IBM loodud programm Watson edukalt inimestele pähe teeb. "Seal on nii, et kes teab vastust, vajutab nuppu ja saab õiguse vastata. Arvutile saadetakse tekst sel hetkel, kui küsimus inimestele on ette loetud. Fantastiliselt keerulised küsimused ja kiire mäng. Tänavu tehtud mängudes inimesed talle enam ligi ei saa ja see on üsna oluline näitaja," mõtiskleb teadlane.

Tulevikuküsimustega tegelev teadlane Ray Kurzweil prognoosib singulaarsust (ajahetke, millest alates tehnoloogia areng hakkab kulgema inimestele hoomamatul ning kujuteldamatul viisil) selle sajandi esimesse poolde, samuti on ta arvamusel, et tänu tehnoloogiale saavutatakse juba 2040.–2045. aastaks inimese surematus. "Selle ennustamine on muidugi keerulisem kui ilmaennustus, aga mõelda tasub," ei pea Enn Tõugu futuristide prognoose arvutite kohta päris alusetuks.

Lõpetuseks – millal arvutid end ise looma hakkavad, nagu "Terminaatori" ja "Matrixi" filmid meile ennustanud on?

Tõugu nendib, et arvutid riistvara esialgu veel ei tooda, ehkki uut riist- ja tarkvara ilma nende abita ka juba ammu ei tehta. "Praegune arvutitootmine ongi inimese ja arvuti sümbioos. Nii on see olnud juba aastakümneid."

Mis tarkvarasse puutub, siis seda panevad arvutid ise kokku küll ja seda nimetatakse programmide automaatseks sünteesiks. Kuid ka seda ei saa Tõugu sõnul teha eimillestki. Vaja on ka teadmist, kuidas olemasolevaid programmijuppe ühendada. "Sellega tegelevad inimesed kogu maailmas ja ühel hetkel võib selline asi tõepoolest viia programmitootmise arvutite kätte. Kuid millal see aeg saabub, ei oska keegi ennustada."

Isaac Asimovi kolm robotiseadust

1. Robot ei tohi inimest vigastada

või läbi oma tegevusetuse lubada inimesele kahju põhjustamist.

2. Robot peab alluma mis tahes inimese antud käskudele, välja arvatud sellistele, mis lähevad vastuollu esimese seadusega.

3. Robot peab kaitsma oma eksistentsi, kuni see ei lähe vastuollu esimese

ja teise seadusega.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis