Viimaseks eredaks küberründe näiteks peetakse Iraanis 2010. aastal avastatud pahavaraprogrammi Stuxnet, mis võib rivist välja lüüa tuumajaama operatsioonisüsteemid, liikluskorraldussüsteemi ja kogu maailma tehased.

Siiani ei teata, keda selle viiruse loomises süüdistada, kuid võimekus sellise keerukusega asja kirjutamiseks on spetsialistide hinnangul olemas mitmes riigis, sh USAs ja Iisraelis. Viirus sokutati eraldiseisvasse arvutivõrku (mitte internetti) mälupulkade abil, mis poetati väga kinnise asutuse mitte nii kinnisesse parklasse. Keegi mälupulga leidjatest torkas selle oma arvutisse, viirus sattus süsteemi ja paljunes seal. Tulemuseks on Iraani tuumaprogrammi edasilükkumine vähemalt paari aasta võrra. Viiruse loojad pidid teadma, kuidas tuumakütuse tootmist juhtiv tarkvara töötab. Microsofti tehnoloogiakonsultandi Rasmus Reimo sõnul on Stuxneti-taolised programmid äärmiselt nutikad. Nad võivad masinasse või võrku sattudes peita end seal kuni teatud sündmuseni. Ka Eesti ründamiseks 2007. aastal kasutati pahavaraga nakatatud arvuteid kogu maailmas. «Samas pole tegu ikkagi arvutite mässuga, vaid inimeste mässuga arvuti kaasabil.»

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis