"Eleringi varustuskindluse aruandes ei ole toodud mitte elektri hinnaprognoosid, vaid hinnati CO2 hinna mõju elektri hinnale eri stsenaariumide korral," lükkab ettevõtte kommunikatsioonijuht Liis Plakk ümber väited, et Eleringi ennustuse kohaselt kallineb elekter kuni 60%.
Värskes Eleringi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandes tuuakse välja olulised faktorid, mis hakkavad Eesti tootjat ja tarbijat tulevikus kõige enam mõjutama.
Valdavalt põlevkivist sõltuva elektritootmise puhul on suurimaks mõjutajaks süsihappegaasi (CO2) heitmekvoodi hind, mis praegu on umbes 15 eurot tonni eest. Eleringi aruanne võrdleb ja analüüsib teoreetiliselt, mis juhtub, kui heitmekvoodi hind tõuseb 25 euroni tonnilt või koguni 90 euroni.
Esimesel juhul elektri hind Põhja- ja Baltimaade elektriturul oluliselt ei muutu. Kui toimuks aga tõus 90 euroni tonni heitmekvoodi kohta, siis oleks oodata elektri kallinemist kolmandiku võrra.
Veel toob ettevõte selles aruandes välja, et ilma täiendavate välisühendusteta oleks Eesti, Läti ja Leedu elektri turuhind tulevikus oluliselt kõrgem, rõhutades niinimetatud ühenduste rajamiseks tehtavate investeeringute möödapääsmatust. Kuna taastuvatest energiaallikatest toodetavale elektrile maksab riik teiste arvel peale, siis olemasolevate jaamade arvelt toodangut juurde ei tule, küll aga uutest investeeringutest taastuvenergiasse.
Eleringi aruanne tõdeb, et kuna Eesti elekter on peamiselt toodetud fossiilsetest kütustest, sealhulgas põlevkivist, siis on 2016. aastal oodata elektri hinnatõusu ja sisseostetava elektri osa kasvu.
Elektri kallinemises ei kahtle küllap enam keegi, toob selle siis kaasa turu avanemine või heitmekvoodi tonnihind. Tundlikuks teevad oma kibedat saatust ootava tarbija vaid pöördumatut kasvutendentsi näitavad hinnatõusu ennustused.
"Eleringi varustuskindluse aruandes ei ole toodud mitte elektri hinnaprognoosid, vaid Elering hindas CO2 hinna mõju elektri hinnale eri stsenaariumide korral," selgitab Eleringi kommunikatsioonijuht Liis Plakk.
Kuna Euroopa 2020 keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamine pole võimalik ilma CO2 hinda kergitamata, siis paratamatult tõstab kallinev CO2 ka elektri hinda.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda rõhutab, et kõik seni elektri tulevase vabaturuhinna osas esitatud hinnangud on vaid spekulatsioonid.
"Elektri tegelik hind kujuneb turul. On väga vastutustundetu poolteist aastat enne turu avamist manipuleerida numbritega ning korraldada hinna osas enampakkumisi," lausub Ruuda. "Sama hästi võiks tulevase hinna kohta küsida analüüsi astroloogidelt või pendlimeestelt, kui erinevatelt ennast eksperdiks nimetavatelt ja näppudel arvutavatelt inimestelt."
