MIDA ARVAD: kas superstaarisaade võiks jätkuda?

Proovige koolilastelt küsida, mida nad arvavad lühemast suvevaheajast. Ja neid ei huvita isegi see, kas selle arvel saaks keset õppeaastat ühe vaheaja juurde või mitte.

Viimasel ajal on ka valitsusparteid hakanud rääkima sellest, et tööjõumakse on vaja vähendada. Praegune tööjõu maksukoormus on tõesti liiga suur. Kahjuks aga kaasnevad jutuga tööjõumaksude vähendamisest jutud kaudsete maksude suurendamisest, sest käibemaks ei olevat tööjõumaks.

Raha paneb endiselt kõige paremini paika, kes on kes. Näita poliitikutele eemalt rahapatakat ja nad võtavad kõik sama laulu üles. Ei ole vahet, oled sa aastaid opositsioonis istunud või kõik see aeg koalitsioone moodustanud.

Nädalapäevad tagasi lendu lastud sõnum, et tööd ei leia vaid loll ja laisk, on Eestimaale viis tiiru peale teinud ning järelkajad vaid kõvenevad. Rünnatakse sõnumitoojat ning leitakse kümme põhjust, miks on õige olla töötu.

Inimestel ei maksa seoses Google Streetview’ga privaatsuse kadumise või oma avaliku kuvandi kontrollimatuse pärast väga muretseda, leiab kolumnist Vahur Afanasjev.

Järjekordse altkäemaksuvõtmises kahtlustatava politseiniku kinnipidamine ei pane enam kedagi eriti imestama. Tegemist ei ole üksikjuhtumiga.

Juba mitmed aastad kultiveeritakse massimeedia abil jõudsalt sõnumit, et oleme grillirahvas. Ei ole ju. Enamik eestlasi kõrvetab vaakumpakendist haaratud pooltoote haledalt ära. Sama hästi võiks öelda, et oleme kartulisalatirahvas. Või hapukapsarahvas. Mõlemad on saksapärased leiutised. Vaatame tõele näkku, eestlase rahvustoiduks on ainult kama ja seegi pole ametlikku kinnitust saanud. Pealegi pole kolm-neli kuud järjest peamiselt sütel kõrvetatud lihast toitumine tervislik.

Järgmise aasta kõige olulisem küsimus Eesti poliitilises konnatiigis on, kas pärast kohalike omavalitsuste valimisi õnnestub Savisaarel säilitada linnapea koht või sunnitakse ta sellest loobuma.

Lugesin Õhtulehe artiklit Alari Kivisaare kohta ja kuulsin ka seda, mida ta raadios rääkis. Olen ennegi märganud Kivisaare suhtumist inimestesse, kes on töötud ja kes ei teeni palju raha. Aga tee sa tööd kui hästi tahes, ega poemüüjale ega autojuhile ei hakata sellepärast maksma kõva palka. See näitab, et põhjus pole mitte töölistes, vaid ikkagi tööandjates ja meie majanduses.

Ajendas mind kirjutama Alari Kivisaare jutt teemal, et see, kes vähe teenib, on loll ja laisk. Tahaksin sellele vastu vaielda. Mina arvan, et paljud ametid on meil lihtsalt alamakstud. Kas võib laisaks nimetada inimest, kes tõuseb kell 5 hommikul, läheb lehmalauta sõnnikut rookima, loomi söötma ja lüpsma ja saab selle eest miinimumpalka. Minu oma abikaasa on tööl Tondil õpetajana. Ta on lõpetanud ülikooli, kuid peab õpetaja palga eest lisaks õpetamisele vahetama ka oma õpilaste lappe, taluma puuetega laste jõhkrusi ja nende vanemate etteheiteid, et nende laps ei arene nii nagu normaalsed lapsed.

Sattusin lugema TLÜ õppejõu Vitali Belobrovtsevi kommentaari "Likvideerime vene gümnaasiumid õilsa eesmärgi nimel" 3. mai Õhtulehest ja mõtlesin, et sellisele kirve-propagandale peab vastama, kuna autor viib häbenematult inimesi eksitusse rusikaväidetega "venekeelse hariduse likvideerimisest" ja seostab osaliselt eestikeelset õpet sunniviisilise eestistamisega.

1. Aken maailma

Kreeka pankrotist räägitakse tõsiselt juba ka ELi juhtide tasandil ning aina enam analüütikuid hindab selle tõenäosuseks üle 50 protsendi.

Üle-eelmisel suvel sai meie vanaema uue teleka. Suure ekraani ja digiboksiga. Vastavalt digilevi-isside soovitustele. Antenn on katusel, püüab vabalevi. Ma ei ole antennimees ega telekaprogeja. Võtsin ette ja tegin korra nii, et telekas töötab. Uue teleka puldil on paarkümmend nuppu ülearu, vanaema jaoks veel rohkem.

Hiljuti tunnistas meie peaminister avalikult, et ta on väsinud. Imelik küll, kuid seda oli kosutav kuulda. Ka tema, nagu paljud meist. Temagi on inimene, mitte igiliikur, kelle eesmärk on oma riiki igavesti eesliinil hoida, teistest parem olla.

Televiisorimaks on ikkagi ka Eestisse jõudmas. Sest mida muud erakanalite üha valjenev nõudmine oma programmi edastamise eest digilevi teenusepakkujatelt protsenti küsida tähendab.

Meil eestlastel on sageli kombeks tühjast tüli teha, tähti närida ja pilli lõhki ajada. Kui kuuleme mõnda negatiivset uudist, asume mõttes kiiresti süüdlast otsima. Teinekord pakub mingit erilist naudingut vaadata, kuidas poliitikud üksteisele ära panevad, aga tuleb ette ka neid kordi, kus sõbrale öeldud teravuste pärast hiljem piinlikkust peab tundma.

Riigikogu tahab võtta vastu seaduseelnõu, millega neljale parlamendis olevale erakonnale jagatakse veel sel aastal 900 000 eurot oma maailmavaate propageerimiseks. Selleks luuakse erakondade juurde MSAd ehk maailmavaate sihtasutused.

Sõna «neeger» kasutamise keelamine on pseudoprobleem, leiab kolumnist Jüri Kallas.

Eakate osakaal ületas Eestis 2010. aastal esimest korda 17% piiri, samal ajal kui noorte osakaal üha väheneb ja loomulik iive oli mullu taas negatiivne. Piltlikult öeldes oleks eesti rahva kestmiseks vaja, et sünniks praegusest vähemalt mõni tuhat last rohkem.

Riigikogus läbi esimese lugemise seaduseelnõu, millega luuakse parlamendis esindatud erakondade juurde oma maailmavaate propageerimiseks sihtasutused ehk MSAd. Riigieelarves on neile tänavu juba ette nähtud 900 000 eurot.

Eesti on kasutusele võtnud euro, meie riigivõlg on tähtsusetu, ent ometi kipub majandus pigem visinal vinduma, kui õitsema. Milles asi ja mida ette võtta?

Nädalavahetusel märkis Läti peaminister Valdis Dombrovskis, et naabrite eeskujul langetavad nemadki tulumaksu, sest muidu ei saaks regioonis konkurentsivõimeline olla. Tõesti, tulumaksu osas oleme tõesti vapiloom.

Kool pole juba ammu enam turvaline paik, kus saaks keskenduda põhiprotsessidele.

Igaüks ilmselt teab, mida tegelikult tähendab väljend «tööd koju kaasa võtma». Olgu selleks siis üle lihakombinaadi aia lennutatud pool siga või hõlma all tsehhist väljaviidav juustukang – ikka tähendas see tööandja vabastamist millestki väheolulisest ja tarbetust.

Me ei kahtle selles, et Urmas Reinsalu talle uudses ministriametis hakkama saab, on ta ju juhtinud koguni presidendi kantseleid. Küsimus on vaid selles, millised kaotused kaasnevad sellega elavjõule ja tehnikale, õigemini küll tema ja IRLi mainele.

Urmas Reinsalu kaitseministriks saamisele eelnes IRLis kaks õnnetust, mis talle selle portfelli kokkuvõttes tõidki. Eks tulevik näita, kas ja kelle õnneks või õnnetuseks.

Mind ajendas sõna sekka ütlema viimase aja vastukampaania sotside populaarsuse tõusule. Püütakse maalida tonti sotside maksupoliitikast, kuidas siis pole mõtet enam üldse tööl käia, vaesust pole mõtet ümber jagada jne.