Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) tunnistas eile ametlikult, et liigne mobiiltelefoni kasutamine võib tuua haigestumise pahaloomulistesse kasvajatesse; onkoloogiaprofessor Hele Everaus aga kinnitab, et paanikaks pole siiski põhjust.

Kahtlusi, et mobiiltelefonide kasutamine võib tervisele ohtlik olla, on viimastel aastatel levinud palju. Skeptikute arv on aja jooksul kasvanud, telefonitootjate rahustav lobi nõrgenenud. Mobiilikasutajate hulk aga kasvab kogu aeg, olles praeguseks jõudnud viie miljardini, mis on enamik maailma elanikkonnast. Mobiilid koos kaasnevate mõjudega on kättesaadavad üha noorematele tarbijatele.

Mai viimasel nädalal kohtus Prantsusmaal Lyonis WHO rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri (IARC) töögrupp, et hinnata elektromagnetilise välja võimalikku vähkitekitavat mõju. Teadlased keskendusidki just mobiilide, mikrolaine- ja radarikiirguse mõju hindamisele inimorganismile.

Lyonis kohtunud töögrupp jõudis järeldusele, et piiratud tõendusmaterjal, mida siiski järjest juurde tuleb, on piisavalt tugev, et lülitada mobiilide tekitatud väli klassifikatsiooni 2B. Seal seisavad kirjas inimesele tõenäoliselt vähiriski kujutavad mõjurid. Selles nimekirjas on ained ja ohud, mille osas on olemas piiratud tõendid nende vähkitekitavast mõjust.

"Kahtlus selle mõju olemasolust on teada juba aastaid," ütleb professor Hele Everaus Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogiakliinikust. "Ma ei läheks sellest aga paanikasse. Elus on palju riskipõhjustajaid ja kindlasti pole mobiililained need, millest ainult kasvaja võiks tekkida."

Everaus tõdeb, et sellised uudised tahavad ikka ajakontrolli saada. "Kui me aga mõtleme, siis ega vähkkasvaja tekkepõhjused ole siiamaani täpselt teada. Närvirakud on omavahel väga peentes seostes. Kuidas kõrva juures olev mobiiltelefon neid rakke mõjutab, pole tänaseni selge. Välistada aga ei saa, et selline mõju on olemas," lausub ta.

Kasvaja tekib sellest, et rakk muutub, selgitab onkoloog. Signaalid võivad tekitada rakutuumas muutusi, nii et rakk ei sarnane enam algse rakuga. Kasvajaraku üks omadus on see, et ta muutub surematuks, ja tal on võime anda järglasi. "Lõplikku põhjust, miks vähk tekib, ei teata teistegi vähivormide puhul. Seetõttu otsitakse pidevalt erinevaid põhjustajaid ja mõjutajaid, miks kasvajasse haigestutakse," ütleb Everaus.

"Mobiiltelefonide mõju pole kindlasti mitte ainuke faktor. Kasvajate tekkeks peavad aga mitu mehhanismi kokku langema," selgitab Everaus ja lisab, et tema seisukoht ei pretendeeri ainutõele. Lapsi ja noori kui peamist riskirühma peab aga vajalikuks esile tõsta temagi: "Lastel ju kõik organid alles arenevad, närvisüsteem samuti. Tekkivad uued sidemed närvirakkude vahel ning seetõttu on nad ka tundlikumad kahjulikule mõjule."

Telefoni kahjulik mõju, olgu see siis tõestatud või mitte, on Everausi sõnul hõlpsasti vähendatav. "Telefon ei ole mõeldud lobisemiseks, vaid tegemist on ikka tarbeasjaga, et oma asju ajada. Hea sõbra või tuttavaga tasub ehk suhtlemiseks kokku saada, kui vähegi võimalik. See võtab ära ka kõik need riskid, mis telefon endas peidab. Kui inimesed saavad pidevalt informatsiooni, et üks või teine asi on jälle kahjulikuks kuulutatud, siis on väga raske elada. Minu kadunud isa armastas öelda, et elamine on üldse kahjulik, kuid kindel on, et ta lõpeb alati surmaga."

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis