"Pole olnud aastat, kui sellist nalja poleks olnud," muigab endine Eurovisioni Eesti delegatsiooni juht Juhan Paadam tõiga peale, et Eesti Eurovisioni žürii hääli püüti sel aastal kolm korda mõjutada.
"See ei ole selle aasta uudis," naerab Paadam, kes oma Eurovisioni karjääri aegu sai punktidiilipakkumisi igal aastal ja mitmelt riigilt korraga.
Kõik sai alguse Mihkel Raua Twitteri kontole ilmunud postitusest, mis vihjas, et Eesti Eurovisioni žürii hääli püüti osta. "Kuulsin esmaallikast, et tänavu püüti Eesti Eurovisioni žürii hääli kolmel korral osta, ühel korral saatkonna tasemel."
Eurovisioni Eesti delegatsiooni juht Heidy Purga ei räägi küll midagi häälte ostmisest, aga kinnitab, et paar riiki tegi Eesti delegatsioonile Eurovisioni lauluvõistluse ajal tõepoolest vihjamisi ettepaneku žürii antavate punktide paremusjärjestuse osas. Riike, kes Eesti delegatsioonile lahkelt punktidiili pakkusid, Purga üles ütlema ei soostu: "Seda tuleks pärida peakorraldajailt ehk EBU Eurovisioni meeskonnalt, sest meie delegatsioon esitas just neile oma tähelepanekud, kuid ei saa võtta enda vastutusele otsust, kas reegleid on ka tegelikult rikutud ja mindud vihjamisest kaugemale."
Lääneriigid punktidiile ei sõlmi
Endine Eurovisioni Eesti delegatsiooni juht Juhan Paadam naerab Purga fraasi – tehti vihjamisi ettepanekuid žürii antavate punktide paremusjärjestuse osas – peale, et tema Eurovisioni karjääri aegu ei pakutud mingeid punktide jagamise kokkuleppeid vihjamisi, vaid asju aeti otsesõnu. "Öeldi otse! Et tahaks Eesti žüriilt paremaid punkte ja Eesti telefonihääletuselt paremaid punkte. On olnud ka lava taga käijaid, kel tabelid näpus – sina saad nii palju punkte ja siis sina annad meile nii palju. See on niisugune Eurovisioni bisnis: sina annad mulle 12 punkti ja mina sulle 12 punkti."
Paadam kinnitab, et ausast ärist on taolise mina-sulle-sina- mulle-skeemi puhul liig kõnelda, sest olemuselt on tegu petukaubaga. Mitmele riigile korraga võib küll suure suuga maksimumpunkte lubada, kuid tegelikult ei saa lahke lubaja taolist sooritust ellu viia.
"Iga riik saab ju vaid üks kord 12 punkti anda, aga lubad näiteks kaheksale eri delegatsiooni vennale 12 punkti – kõik petavad seal kõiki. Kõik valetavad. Ja taolisi juhtumeid tõesti on," muigab Paadam, kes teab, et kindlasti on riike, kes niimoodi Eurovisionil käituvadki. Küsimusele, kas punktidiilidega vürtsitatud käitumisloogika on ehk iseloomulik Balkani riikide esindustele, vastab Paadam, et pigem harrastavad taolist ettevõtlikkust postsotsialistlikud riigid. "Lääneriigid punktidiilidega ei tegele, kuid ma ei välista, et totalitaarse režiimiga riigid kontrollivad tõepoolest oma žüriisid. Telefonihääletust vast mitte, sest žüriiga on lihtsam manipuleerida kui kogu rahvaga."
Pakkumisi on olnud igasuguseid
Aastaid EBU referendirühma kuulunud Paadam ütleb, et punktidiile on seal ajapikku pikalt ja alati arutatud. Sest pahatihti ei piirduvat punktiärimehed üksnes Eurovisioni lauluvõistlusel askeldamisega, võõrad polevatki noodki juhtumid, kus punktide masinavärgi mõjutamise äri tuules ilmuvad mõnele delegatsioonijuhile suisa tema kodulinna külalised, kes tahaks ärilõunasöögil koledal kombel punktidiile sõlmida, teab Paadam oma kogemustest.
"On olnud sedagi, et kohale ilmuvad tegelased küsimusega, kellele siin on vaja maksta, et saada sellised ja sellised punktid? – nii oli ühes Balkani riigis," meenutab Paadam. Tema kohta oli ta enda sõnul Eurovisioni ringkondades teada, et mingeid punktisahkerduskokkuleppeid ta kellegagi ei tee. Sellest hoolimata ilmus punktiäri pakkujaid ikka välja, kuid Paadami sõnul edutult: "Eesti delegatsioon ei ole aga kunagi enne mind ega minu ajal teinud mingit diili, ehkki pakkumisi on olnud igasuguseid."
Küsimusele, kas punktidiili pakuti nüüdseks kolm aastat Eurovisionil tegutsenud Eesti delegatsioonile esimest korda, vastab Purga jaatavalt: "Taoline käitumine oli meie delegatsioonile uudne ning loomulikult taunitav kogemus. Meie riigi žüriiga ei saa punktide järjestuses kokku leppida."
Et Purgale tehti punktidiili pakkumine alles Düsseldorfis ning ta eelneval kahel aastal – Moskvas ja Oslos – selliseid pöördumisi ei kogenud, ei pane Paadamit sugugi imestama. "Et kaks eelnevat aastat pole Eesti delegatsiooni juhile keegi mingeid punktidiile pakkunud, johtub sellest, et nad on uued näod – keegi neid ei tea ega tunne."
